Eesti Pank: sularaha pole üle riigi ühtviisi kättesaadav
27. jaanuar 2012, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangad põhjendavad sularahaautomaatide ja kontorite võrgu kärpimist inimeste muutunud harjumustega, lubades keskenduda uute mugavustoodete arendamisse.
Eesti Pank ütles eile, et sularaha pole riigis kõikjal ühtviisi kättesaadav, kuid valdavas osas umbes sajast omavalitsusest, kus sularahaautomaati pole, on võimalus sularaha kätte saada siiski olemas. Selleks on postipank, kuid selle teenus on kallim kui sularahaautomaadil.
Keskpank lisas, et kui välja arvata sularahaautomaadi peatne äraviimine Hanila vallast Virtsust ja Vaivara vallas Sinimäelt, siis peamiselt on automaate jäänud vähemaks linnades ja regionaalselt pole pilt viimasel ajal muutunud.
«Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikult mõistlik sularahaautomaati hoida,» lausus Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve. «Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada.»
Üle kümne omavalitsuse ongi hakanud pangale maksma, et automaat alles jääks. Roosve lisas, et Eesti Panga hinnangul on riik sularahaautomaatidega hästi varustatud.
2007. aastal oli neljal suuremal pangal kokku 204 kontorit ja 844 sularahaautomaati. Eelmise aasta lõpuks oli kontorite võrk kahanenud 135ni. Väiksemates linnades suleb Swedbank sel aastal Otepää, Kunda ja Vändra pangasaalid.
Kui teised pangad on sularahaautomaatide võrku isegi pisut kasvatanud, siis Swedbank kärbib seda tänavu 417 masinani. Neid oli suurimal pangal aga 471.
Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktor Ulla Ilisson ütles Virtsu automaadi sulgemise kohta, et kui pisut tarbimisharjumusi muuta, siis ei tohiks kohalike inimeste jaoks midagi suurt muutuda, sest seni käisid nad pangaautomaadi juures keskmiselt kaks korda kuus.