Eestimaa Rohelised tõdesid, et riigikogus ei leidnud majanduskriisist väljumise plaan piisavat toetust.
Rohelised: kriisist väljumise plaan ei leidnud toetust
20. jaanuar 2009, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval, 20. jaanuaril arutati riigikogus Eestimaa Roheliste (EER) fraktsiooni esitatud otsuseelnõu tagatiste andmisest energiasäästliku ehitamise ja renoveerimise jaoks, kuid see ei leidnud toetust, vahendas erakonna pressiteade.
Vastuvõtmise korral oleks nimetatud otsus võimaldanud saavutada märkimisväärse
energiasäästu, elamistingimuste parandamise ning ehitusturu, ja selle kaudu ka
majanduse tervikuna, elavdamise.
Riigikogu istungil tegi põhjaliku ettekande antud küsimuses EERi fraktsiooni
aseesimees Marek Strandberg
Otsuse eelnõu oleks valitsust kohustanud välja töötama lahendused vähemalt 10
miljardi krooni ulatuses tagatiste andmiseks energiasäästliku ehitamiseks ja
renoveerimiseks.
Selliste tagatiste väljapakkumine võiks rahandusekspertide hinnangul suurendada eluasemete ehitamisele või renoveerimisele suunatud laenude mahte igakuiselt kuni 100 miljoni krooni vääringus.
Tänaseks on pankade väljastatavad eluasemetega seotud liisingute ja laenude maht langenud alla 500 miljoni krooni kuus.
Kuna elamuehitus ja renoveerimine on kapitalimahukas, siis sõltub ehitusturu
taastumine suurel määral inimeste riskivalmidusest ja võetavate laenude mahust.
«Säästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks 10 miljardi krooni eest lisatagatisi
käivitavad kindlasti taas nii ehitus kui kinnisvaraturu, kuid seda juba uuel
kvaliteeditasandil, milleks on energiasääst ja komfort,» ütles eelnõud riigikogus
tutvustanud Marek Strandberg.
Strandbergi arvates tõlgendasid vastuhääletanud vääralt tagatiste tähendust.
«Laenudele 10 miljardi eest antavaid tagatisi ei tähenda riigieelarves veel samas
mahus kohustusi. Selle lahendamine on seaduste ja statistilise kajastuse küsimus,
sest ega ju ka eraisikute tagatud hoiustele ei vasta riigieelarves samas mahus
kohustusi,» lisas Strandberg.
Eestis elab üle miljoni inimese ühistutega kortermajades ning juhul, kui nende
korterites ei tehta säästvusele suunatud ümberkorraldusi, maksavad nad järgneva 20 aasta jooksul energiaarveid 12-13 tuhat krooni iga ruutmeetri kohta.
See summa saaks olla kordi väiksem, kui õigeaegselt teha energiasäästule suunatud investeeringuid.
Eelnõu järgi oleks vaja panustada 4500 krooni iga elamispinna ruutmeetri kohta, et saavutada märkimisväärne energiakulutuste vähenemine.
Täna pakuvad pangad korteriühistutele renoveerimislaene summas 2000-2500 krooni ruutmeetri koha ning nõudeks on ka kõrge omafinantseeringu osa. Eestimaa Roheliste arvates ei saa aga energiasäästule poolikult keskenduda.
«Lisaks naftale-gaasile, söele, taastuv- ja tuumaenergiale on meil kasutada veel
viies energiaallikas, milleks on energiasääst,» ütles riigikogus eelnõu toetanud EERi
saadik Mart Jüssi.
Tema sõnul ei nõua see viies energiaallikas muud kui head tahet ja pealehakkamist.
«Energiasäästu ei tekita mitte riigikogu laevalgustite reguleerimise lülitid, vaid
saadikute laual olevad nupud: roheline tähendab energiasäästu ja punane raiskamise jätkamist,» ütles Jüssi.
Strandbergi arvates pole mingit kasu riigieelarve kokkutõmbamisest ja riigi
kulutuste katteks laenude võtmisest, kui ei toetata majandusmehhanismide
innovaatilist käivitamist.
«Täna oli riigikogu saalis näha natuke ehk koostöövaimu ja vähemalt valmidust
kõnealuse teema juurde tagasi tulla. Sugugi mitte kõik valitsuskoalitsiooni
rahvaasemikud ei hääletanud meie eelnõu vastu,» avaldas Strandberg lootust.
«Samas ei oleks selle eelnõu vastuvõtmine tähendanud muud kui seda, et valitsus
oleks pidanud riigikogule otsustamiseks esitama energiasäästu jõuliselt toetavad
eelnõud. Kahjuks ei jätkunud julgust ega tahet valitsusele isegi sellekohaseid
suuniseid anda,» tõdes Strandberg.