Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Äriuudised

:

Maksud tõusevad, patiseis jätkub

Möödunud aasta lõpus lahvatanud tüli valitsuse ning tööandjate ja ametiühingute vahel ei näita lahenemise märke, sest küsimus pole vaid töötu- ja haigekassa raha vägisi riigieelarvereaga liitmises, vaid järjest suurenevas maksukoormuses.

Nii tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis kui ka maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis loetlesid viimaste aastate maksutõuse. Kui 2008. aastal oli üldine nähtav maksukoormus vaid 39,5 protsenti, siis nüüdseks on see kasvanud ligi kahe protsendi võrra. Seda eelkõige töötuskindlustusmaksu arvelt, mis masuajal mitmekordistus.

«Lisaks nähtavatele maksutõusudele tekkis tööandjale lisakulusid sellest, et 1. juunist 2009 pandi neile kohustus maksta neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest töötajale haigushüvitist,» nimetas Lehis ja lisas, et tööandjate olukorda võis halvendada ka see, et samast ajast alates ei maksta enam Eesti-sisesel töölähetusel päevaraha, mis oli 80 krooni.

«Need tõusud neelasime 2009. aastal alla, sest euroga liitumine oli meie jaoks oluline,» ütles Kriis. «Elame maksukoormuse tõusu üle, aga avalik teenus pole ju paremaks läinud!»

Tööandjate kulud suurenevad

Kriis meenutas, et teist valimisperioodi ametis olev parempoolne valitsus, kelle poliitika oli langetada tööjõumakse ja tõsta tarbimismakse, on muundunud nii, et tõstetakse nii ühtesid kui ka teisi makse. Tema sõnul on töötajate palgatõus olnud väike just seepärast, et maksukoormus on kasvanud.

«Nüüd on kavas seada sisse tööõnnetuskindlustuse maks, aga kuidas seda tehakse?» küsis tööandjate keskliidu juht. «Üks variant on viia see kokku töötukassaga ja see on kokkuvõttes kontrollimatu maksutõus, et tasakaalustada riigieelarvet, peites maksutõusu kindlustuskaitse sirmi taha.»

Ta viitas ka valitsuse aastalõpu otsusele liita töötu- ja haigekassa raha riigieelarvega, kuigi nii tööandjad kui ka ametiühingud sellele kindlalt vastu seisid. Tööandjate ja -võtjate organisatsioonid kutsusid seepeale oma esindajad mõlemast nõukogust ära.

«Kui tulevikus peaks rakenduma veel ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, siis suurenevad tööandjate kulud veelgi ning töötajate jaoks väljendub see palgatõusu edasilükkamises või halvemal juhul töökohtade kaotuses,» väljendas Lehis maksumaksjate liidu seisukohta.

Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga, kes esimesena üritas valitsusjuhiga lepituskäepigistust vahetada või vähemalt läbirääkimiste poole liikuda, peab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust vajalikuks.

«See peaks katma riske, mis praegu katmata, eriti kutsehaiguste poolelt,» ütles Taliga ja lisas, et tööandjatega on selles keeruline kokku leppida. «Tööandjad vaatavad eelkõige rahanumbreid. Oleksin optimistlikum, kui poleks vastuolu töötuskindlustuse raha kasutamises,» tõdes ametiühinguliider.

Ainukese võimalusena, kuidas valitsusega selle aasta töökavas oleva uue kindlustusmaksu üle läbi rääkida, näevad nii tööandjad kui ka töövõtjad sotsiaalmaksumäära või töötuskindlustusmakse vähendamist. Seda määra peavad liiga kõrgeks ka ametiühingud.

Maksumaksjate arvutused

Põhimõtteliselt on valitsus andnud signaali, et 2013. aastal töötuskindlustusmakse väheneb, aga kuni arve ja selget otsust pole, tööandjad Kriisi sõnul seda ei usu.

Lehis on arvestanud, et kui valitsus oleks kehtestanud tänavuseks sellised töötuskindlustusmakse määrad, mida soovis töötukassa nõukogu – vastavalt üks protsent ja kaks protsenti –, oleks sellest iga keskmise palgaga töötaja netopalk suurenenud igas kuus 5,22 euro võrra ja tööandja kulud oleksid vähenenud 3,30 eurot inimese kohta kuus.

«Kui korrutada see 12 kuuga ja 600 000 tööga hõivatuga, saame tulemuseks, et töötajatel jääb valitsuse otsuse tõttu 2012. aastal saamata 37,6 miljonit eurot ja tööandjatel tuleb teha lisakulusid 23,8 miljoni euro eest,» arvutas maksumaksjate liidu juhatuse liige.

Lehise sõnul on maksumaksjate liit seisukohal, et tuleks võtta suund tööjõumaksude vähendamisele ning et iga uus maksukohustus või maksumääratõus tuleb kompenseerida muu maksulangetusega.
«Meie arvates tuleks kaaluda tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, mis praegu on 144 eurot kuus. Väiksema palgaga töötajad võidaksid tulumaksu miinimumi tõstmisest oluliselt rohkem kui tulumaksumäära vähendamisest,» lisas ta, viidates valitsuse kavale langetada 2015. aastast tulumaksumäär 20 protsendini.

Kriis rõhutas, et enne kui tulumaksu ei langetata, ei tule tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus kõne allagi. «Aga seda hoitakse valimisajaks, 2015. aastaks, et siis saaks valimistele minna makse langetades, unustades, et enne on neid järjest hoopis rohkem tõstetud!»

Tülitsejad ühe laua taha

Omalt poolt üritab riigikogu sotsiaalkomisjon tüli lahendamisele kaasa aidata või tülli läinud sotsiaalpartnerid vähemalt ühise laua taha tuua. Komisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) on tänaseks kutsunud tööandjate ja ametiühingute esindajad ning töötukassa juhi ja sotsiaalministri sotsiaalkomisjoni ette, et arutada töötukassas kujunenud olukorda ja otsida lahendusi.

«Minu eesmärk on tagada töötukassa igapäevane töö, et töötukassa eelarve saaks lõpuks vastu võtta,» lausus Tsahkna. «Siin võiks kasutada haigekassa analoogi, kus on teatud juhtudel võimalik valitsusel otsustusõigus enda kätte võtta, kui nõukogu pole töövõimeline.»

Eilne peaministri ning ametiühingujuhtide Harri Taliga ja Ago Tuulingu kohtumine ei toonud sotsiaalpartnerite dialoogi patiseisus mingit nihet.

«Rääkisime üle tunni aja, aga läbimurret ei toimunud,» ütles Taliga. «Meie sõnum oli, et sisukas kolmepoolne dialoog saab toimuda, kui otsitakse kompromisse. Kuid peaministri jutust jäi kõlama, et jääb ka edaspidi nii, et kui valitsus tahab, siis arvestab partnerite seisukohaga, kui ei taha, ei arvesta.»

Kommentaar

Hanno Pevkur
sotsiaalminister (Reformierakond)

Valitsuse tegevuskavas on eesmärgiks seatud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveeriks töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda. Praegu võime öelda, et tegeleme probleemiga isegi laiemalt. Täna (eile – toim) arutasime ministeeriumi ja valitsemisala asutustega põhimõttelist skeemi, kuidas võiks tulevikus olla korraldatud see olukord, kui inimene on töövõimetusest tingituna tööturult eemal.

Esialgsete mõtete kohaselt võiks väljapakutavat skeemi kutsuda töövõimetuskindlustuseks. Ümberkorralduste eesmärk oleks see, et kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest asutusest (haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa), siis tulevikus peaks inimesel olema üks asutus, kus ta tööturult eemal olles abi saaks.

Kehtiva korra kohaselt on nii, et kui inimesega on juhtunud tööõnnetus, tal on kujunenud kutsehaigus või ta on haige, maksab haigekassa hüvitist sõltuvalt põhjusest 70–100 protsenti töötasust ja kuni kuus kuud. Seejärel peaks inimene edasi minema sotsiaalkindlusametisse ja seejärel ka töötukassasse.

Arutluse all oleva lahenduse kohaselt oleks inimesel üks asutus, kellega suhelda, ja erinevaid tööturult eemalolemise põhjuseid lahendataks sarnaselt. Ehk inimese töövõimet hinnatakse, sellest tulenevalt koostatakse tööle naasmiseks individuaalne kava, mis võib ühilduda juba praegu töötukassa rakendatava individuaalse tööotsimiskavaga või sotsiaalkindlustusameti koostatava rehabilitatsiooniplaaniga. Tulemuseks peaks olema abi vajavale inimesele kiirem abi osutamine õige osutaja poolt ja seeläbi ka inimese kiirem naasmine tööturule.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
estonian airi müük tallinki suuromanikele
Viimased uudised
LUGEMISSOOVITUS
Juhtimine
Firmablogid
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Tarbija24
Valuutakursid
USD
0,798 EUR
GBP
1,275 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 31.10.2014
POSTIMEES.ee
Arvamus
Maailm
TallinnCity
Rada vabaks