Jyri Häkämies: Soome eelistab tuumaenergeetikat

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome majandusminister Jyri Häkämies kinnitas, et Fukushima katastroof Soome avalikku arvamust tuumaenergeetika suhtes ei muutnud.
Soome majandusminister Jyri Häkämies kinnitas, et Fukushima katastroof Soome avalikku arvamust tuumaenergeetika suhtes ei muutnud. Foto: Peeter Langovits

Eelistame tuumaenergiat, mistõttu veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja Eesti-Soome gaasijuhtme vastu Soomel praegu huvi puudub, kinnitas eile Tallinna väisanud Soome majandusminister Jyri Häkämies.

Arutasite majandusminister Juhan Partsiga kohtumisel energeetikateemade seas ka LNG-terminali küsimust. Milline on teie seisukoht?

Soome poolelt ei ole LNG-terminali vastu praegu otsest huvi. Jälgime, kuidas asjad arenevad.

Nii Eesti, Läti kui Leedu sooviksid terminali endale. Kas Soome jaoks oleks vahet sel, millisesse riiki LNG-terminal tuleks?

Ma ei saa kommenteerida Eesti, Läti ja Leedu omavahelisi suhteid.

Soome Gasum ja Eesti Gaas plaanivad Soome lahte kahte riiki ühendava gaasijuhet, mis peaks valmima aastatel 2014–2015. Kas Soome toetab seda?

Me ei näe praegu Soomes gaasi tarbimises kasvu. Ma ei saa öelda, kas selle ehitamiseks läheb.

Soome on huvitatud ainult tuumaenergeetikast?

Meil on energeetikas kaks eesmärki: vähendada süsinikuemissioone ja vähendada importi. Gaas on loomulikult import. Valitsus on andnud loa kahe uue tuumajaama ehitamiseks. Kui need valmis saavad, kasvab tuumaenergia osakaal praeguselt 25 protsendilt 40 protsendile.

Kas Fukushima katastroof Soome avalikku arvamust tuumaenergeetika suhtes ei muutnud?

Meil on tuumajaamade jaoks eraldi järelevalveorgan, mille taset ja oskusi hinnatakse kõrgelt. Tellisime pärast katastroofi analüüsi, et selgitada, kas midagi sellist võiks ka meil juhtuda. Järeldus oli, et ei saa. Meil ei ole sellised maavärinad ja tsunamid võimalikud. Teiseks on kasutatav tehnoloogia ja turvalisuse tase hoopis erinev. Loomulikult ei saa kunagi riske alahinnata. Praegu ei ole avalik arvamus tuumaenergeetika suhtes muutunud.

Milline on teie seisukoht Rail Balticu suhtes?

Kiire ühendus Tallinnast Poola piirini avardab soomlaste jaoks reisimisvõimalusi, samuti transpordivõimalusi Soome äride jaoks. Nagu ka meie peaminister on välja öelnud, oleme positiivselt meelestatud. Näeme, et see suudaks teenida ka meie inimeste ja äride huve.

Kuidas Soome majanduskriisiga toime tuleb?

Toetame eksporti teatud finantsabi andmisega ja selle aasta algul hakkas kehtima uus ekspordi krediteerimise süsteem. Suuname tähelepanu arenevatele turgudele. Kindlasti peab BRIC-riikide (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) osakaal ekspordis kasvama. Sinna laienemiseks vajavad ettevõtted palju suuremat abi kui oma tavapärastel eksporditurgudel tegutsemiseks. Meil on ekspordi­krediidi süsteem, lisaks poliitiline abi uste avamisel uutele turgudele. Ma ei taha öelda, et Euroopa pole tähtis, aga väljapoole Euroopat liikumisel vajavad ettevõtted, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, rohkem abi ja toetust.

Millised Soome majandussektorid kriisist suurima hoobi on saanud?

Finantssektor kindlasti, aga meie pangad olid stressitestis edukad ega vaja lisakapitali. Metsa- ja paberitööstus on tugevalt kannatada saanud, aga selle põhjuseks ei ole ainult finantskriis, vaid ka globaliseerumine. Kannatajad on ka metalli- ja tehnoloogiatööstus.

Kus näete majanduse kasvuväljavaateid?

Oleme sõltuvad tehnoloogiast ja selles vallas on palju positiivset. Meil on palju maavarasid ja paljulubavaid kaevandusi. Kaevandussektor kasvab eriti maa kirdeosas ja loob tuhandeid töökohti. Teine suund, millesse ma väga usun, on roheline tehnoloogia ehk kuidas kasutada olemasolevates tegevusvaldkondades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Arenevad turud kasvavad nii kiiresti, et neil on probleeme keskkonnasäästlikkusega. Meil on sellega tegelevad ettevõtted ja loodame sellest kasu lõigata.

Millised võiksid olla need tegevusvaldkonnad, kus Eestiga rohkem koostööd arendada?

Euroopa Liidu kontekstis on selleks kindlasti energeetika. Turism on üks juba hästi töötavaid näiteid. Eestit külastab palju Soome turiste ja Rail Baltic suurendaks Eestit läbivate soomlaste arvu veelgi. Peaksime suurendama koostööd uurimis- ja arendustegevuses nii uurimisasutuste, ülikoolide kui ka ettevõtete vahel.

Imetleme teie samme tehnoloogia vallas, näiteks e-valimisi, mida meil ei ole. Igapäevane riikidevaheline koostöö sujub hästi. Palju Soome firmad on tulnud Eestisse ja juhivad oma igapäevategevust siit.

Kuivõrd on uuest aastast tõstetud alkoholiaktsiis soomlasi Eestisse suunanud?

Vaieldamatult on liigne alkoholitarbimine ja sellega kaasnevad tervisehädad tõsine probleem. Siiski olen ma alkoholi maksustamise küsimuses neutraalsel seisukohal. Ka varem on väidetud, et kui tõstame alkoholiaktsiisi, siis tulevad inimesed Eestisse ostma. Seekordse aktsiisitõusu mõju ei ole veel selge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles