Tuleval nädalal lööb Kuuba lähistel puurid merre hiiglaslik süvamereplatvorm, tekitades muremõtteid USAs, kus kardetakse, et naftaleiud võivad oluliselt mõjutada Kuuba majandust ja suhteid Washingtoniga.
Kuuba võib avastada üüratud naftavarud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuubale kuuluvas Mehhiko lahe osas, mis on valdavalt läbi uurimata, arvatakse peituvat miljardeid barreleid naftat ja gaasi. Juba nüüd on sektor tõmmanud ligi kopsakaid välisinvesteeringuid.
«Isegi tagasihoidlike naftakoguste avastamine oleks Kuuba jaoks tähelepanuväärne sündmus,» ütles Havanna ülikooli majanduskeskuse asedirektor Ricardo Torres Perez. «Väheneks energiasõltuvus, lõpptulemusena võiksime saada energiaeksportijaks. Avaneksid uued krediidivõimalused, kasvaksid välisinvesteeringud. Lisaks töökohad rafineerimistehastes ja teeninduses.»
Olulised leiud kingiksid aga lisaaega president Raúl Castrole, kes üritab parasjagu reformida Kuuba nõukogude-stiilis majandust. Lisaks murele keskkonna pärast – puurimine läheb lahti umbes 110 kilomeetri kaugusel Florida rannikust – on selline väljavaade pälvinud mõnede USA konservatiivide ägeda kriitika.
Esindajatekoja välissuhete komisjoni esinaine Ileana Ros-Lehtinen on üritanud juurutada seadusi, mis sanktsioneeriksid Kuuba projektis osalevaid välisettevõtteid.
«Naftaärisse sisenedes saab selle riikliku terrorismisponsori majandus tohutu tõuke, lisaks satuvad ohtu USA rannikuveed,» ütles Ros-Lehtinen.
«On ülimalt kurb, et Obama administratsioon toimuvat passiivselt pealt vaatab,» lisas ta.
750 miljoni eurose platvormi omanik on Itaalia naftahiiglase Eni avamereüksus Saipem. Platvorm ehitati Hiinas, kasutades USA tehnoloogiat alla 10 protsendi ulatuses, vältimaks sanktsioone, mis välistavad sealstete firmade osaluse.
Lepingust lähtuvalt tuleb platvorm Kuuba vetesse vähemalt kuueks kuuks.
Esimesena puurib kaks auku konsortsium koosseisus Repsol (Hispaania), Norsk Hydro (Norra) ja ONGC Videsh (India). Ülejäänud puurkaevud võtab enda peale teine konsortsium: Malaisia Petronas ja Vene Gazprom.
Sanktsioonidele vaatamata on Washington pidanud läbirääkimisi nii välisfirmade kui Kuuba valitsusega, kuna BP katastroofi tagajärgedega tegelenud komisjon soovitas teha koostööd «USA kalastuspiirkondade, rannikuturismi ja väärtuslike loodusvarade» kaitsmise huvides.
Enne platvormi siirdumist Kuuba vetesse vaatasid USA ametnikud ta Trinidadis ja Tobagos üle. Detsembris arutati Kuuba, Mehhiko ja Bahamaga läbi kriisimeetmed.
Selles osas, kas suured naftaleiud kannustaksid või hoopis pärsiksid Kuuba majandusreforme, lähevad ekspertide seisukohad lahku.
«Naftaga või ilma, nagunii vajab Kuuba majandus hädasti keskkonda, millesse ettevõtted ja üksikisikud julgeksid investeerida,» ütles Denveri ülikooli kuubalasest akadeemik Arturo Lopez-Levy.
Enamik leiab aga, et uues olukorras on mõlemapoolsed majandus- ja keskkonnahuvid Havannat ja Washingtoni teineteisele lähendanud.
Copyright The Financial Times Limited 2012