Naftanõudlus langes esimest korda pärast finantskriisi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Chevroni naftapumbad California osariigis
Chevroni naftapumbad California osariigis Foto: SCANPIX

Naftanõudlus on esimest korda alates 2008-2009 globaalsest finantskriisist langenud, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA). Põhjustena on märgitud nõrgenevat majandust, sooja talve ja kõrgeid toornafta hindu.

IEA andmetel kukkus naftanõudlus 2011. aasta viimases kvartalis 300 000 barreli võrra päevas.

Kuigi agentuur ennustab jätkuvalt 2012. aastaks nõudluse kasvu, vähendati väljavaadet 1,3 miljonilt barrelilt päevas 1,1 miljoni barreli peale päevas. Ühtlasi ütles IEA, et võib väljavaadet veelgi langetada.

2011. aastal oli globaalne naftanõudlus 89,5 miljonit barrelit päevas.

IEA naftatööstuse ja -turgude osakonna juhataja David Fyfe ütles, et nõudluse kukkumine läinud aasta lõpus peegeldas ilmastikuolusid, mis on eelnendu talvega võrreldes oluliselt pehmemad.

Kuid ikka olevat olukord üllatav. «Selline üldine kokkutõmbumine on üsna haruldane nähtus,» ütles Fyfe. «Meil tuleb võtta teadmiseks, et maailma mastaabis on selge majanduslanguse ja naftanõudluse vähenemise risk.»

Toornafta hind on alates möödunud kevadest olnud suhteliselt stabiilne, kõikudes 100-120 dollari vahel barrelist.

IEA hinnangul hoiavad naftahindu tasakaalus kaks hirmu: ühelt poolt majanduslanguse ja sellest tuleneva nõudluse vähenemise hirm, teiselt poolt Lääne-Iraani geopoliitilise konflikti ägenemise kartus, mis annaks hoobi tarnetele.

Agentuuri sõnutsi on naftanõudlus käesoleval kümnendil langenud vaid üheksas kvartalis, millest viis olid 2008-2009 aastate finantskriisi ning kaks 2000-2001 aastate surutise ajal.

Fyfe ütles, et kui globaalse sisemajanduse kogutoodangu prognoose veelgi langetatakse, võib naftanõudluse kasv tänavu üldse tulemata jääda.

Euroopa ja Aasia naftaturud, millele mullu andis ränga hoobi Liibüa tarnete katkemine, muretsevad, et Iraani vastased sanktsioonid mõjutavad oluliselt toornafta kättesaadavust. Euroopa rafineerimistehased, mis impordivad Iraanist ligikaudu 600 000 barrelit päevas, otsivad palavikuliselt uusi tarneallikaid – mis IEA sõnutsi on aga «keerukas» ülesanne.

Märke nõrgast nõudlusest on aga küllaga: veebruari keskel lõpetab tegevuse USA Neitsisaarte rafineerimistehas, mis on New Yorgi börsil noteeritud Hessi ja riigifirma Petróleos de Venezuela ühisomandis.

Tehas on kandnud viimase kolme aastaga 1,3 miljardit dollarit kahjumit, mida põhjendab nõrga naftatoodete nõudlusega tulenevalt globaalmajanduse aeglustumisest, aga ka uute rafineerimistehaste lisandumisega tärkavatel turgudel.

Hiljuti suleti Petroplusi ja LyondellBaseli rafineerimistehased Euroopas, samuti ConocoPhillipsi ja Sunoco omad USAs, Pennsylvania osariigis.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles