Hispaania peaminister Mariano Rajoy tunnustas eile selgesõnaliselt Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vastuolulist finantstehingute maksu kava.
Sarkozy maksurongile hüppasid hispaanlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa omakorda lubas aidata Hispaanial säilitada kohta Euroopa Keskpanga juhatuses, kui alanud aasta esimeses pooles lõpeb José Manuel González-Páramo ametiaeg.
«Mina olen finantstehingute maksu poolt,» ütles Rajoy pärast Sarkozy võõrustamist Madridis, kus viimane sai kuninas Juan Carloselt Kuldvillaku ordeni Prantsusmaa panuse eest võitluses Baski separatistide rühmituse ETA vastu. «See asi tuleb ära otsustada.»
Samas tunnistas ligi kuu aega võimul olnud Rajoy, kes üritab taastada Hispaania mõju Euroopa Liidus, et maksu üksikasjad vajavad lihvimist, et seda lõpuks tarbijatele kraesse ei kallataks.
Rajoy on pidanud pärast peaministriks saamist tõstma makse, kuigi lubas seda mitte teha. Põhjuseks on tõsiasi, et 2011. aasta eelarvepuudujääk osutus arvatust suuremaks. Nüüd tahab ta iga hinna eest vältida edasisi maksukergitusi, mis puudutaksid otseselt Hispaania tarbijaid.
Samas aga vajab Rajoy Prantsusmaa tuge, et kindlustada endale koht Euroopa otsustajate laua taga.
Sarkozy rõhub finantstehingute maksule vaatamata kohalike pankurite ja ärimeeste vastuseisule, kes kardavad, et ühepoolne samm Prantsusmaal – või isegi eurotsoonis – õõnestaks Pariisi staatust finantskeskusena.
Suurbritannia on sellise maksu vastu, lähtudes Londoni kui finantskeskuse huvidest. Saksamaa tahab aga tagatist, et maks jõustuks kogu Euroopas.
«Kui me peame ootama, millal teised liigutama hakkavad, mis me siis peale hakkame, kui nad ei hakkagi liigutama?» küsis Sarkozy pressikonverentsil. «Ootame edasi?»
Ta lisas: «Prantsuse idee on väga lihtne: et on grupp riike, mis võtab ohjad enda kätte ja kehtestab maksu, nii et lõpuks kehtestavad selle kõik.»
Mõlemad liidrid tunnistasid eurokriisi sügavust ning ütlesid, et üritavad oma majandusi elustada.
«Seisame silmitsi pretsedenditu kriisiga, mistõttu tuleb kärpida kulutusi, vähendada puudujääke ja leida uusi kasvuvõimalusi, parandades konkurentsivõimet,» ütles Sarkozy.
Mõlemad rõhutasid aga Standard & Poor'si reitingulangetuste tühisust (mis puudutasid nii Prantsusmaad kui Hispaaniat).
«Riikide majanduspoliitikate üle ei peaks otsustama reitinguagentuurid,» ütles Sarkozy. «See ei muuda mitte midagi.»
Copyright The Financial Times Limited 2012