Aastal 2025 on Hiina maailma suurim automüüja ja –eksportöör ning kõige suurem nõudlus elektriautode järele valitseb siis arenevatel turgudel, samas kui kogu automüügis ei ületa elektrisõidukite osakaal maailmas 15 protsenti, prognoosib KPMG autosektori juhtide uuring.
«Uuringu tulemused näitavad, et autosektori juhtidel ei ole selget ettekujutust, kuhu tööstusharu liigub,» ütles OÜ KPMG Baltics partner ja transpordisektori juht Andres Root.
«Kindel on vaid see, et elektrisõidukeid puudutav on sektori kõige tundlikuma loomuga trend – elektriautode laiem levik sõltub paljudest keerulistest asjaoludest.»
Root märkis, et kuigi 76 protsenti uuringus osalenud autosektori juhtidest usub, et tarbijate ostuotsuseid mõjutab enim sõidukite kütusekulu, ei tõuse nende arvates 2025. aastaks elektriautode osa kogumüügis üle 15 protsendi. Siiski on oodata elektrisõidukite positsiooni tugevnemist Hiinas, Jaapanis ning mitmes kõrge majanduskasvuga riigis.
Üle 50 protsendi Hiina autoekspertidest arvab, et 2025. aastal moodustavad elektrisõidukid automüügis 11-25 protsenti, samas jaapanlastest arvab 46 protsenti, et müüdavatest sõidukitest on üle 25 protsendi elektriautod. Ameerika Ühendriikides avanev pilt on teistsugune – elektriautode osa on 2025. aastal poolte vastanute arvates 6-10 protsenti.
Autotootjad ning allhankijad ei ole kindlad, milline tehnoloogia saab elektriautode jõuallikana valdavaks. Arvatakse, et hübriidsõidukid võtavad turul liidrikoha ning meelitavad ligi suurema osa investeeringuist, kusjuures eelistatud tehnoloogiateks saavad täishübriidid ja laetavad sõidukid. Kütuseelemendiga sõidukid jäävad kolmandale kohale.
Huvitaval kombel leidis ligi kaks kolmandikku vastanutest, et lähema viie aasta jooksul on sisepõlemismootori edasiarendamine ja optimeerimine CO2 emissiooni vähendamisel tulemuslikum ja suurema potentsiaaliga kui elektriautode tehnoloogia.
Nii nagu 2010. aasta uuringus toodi ka seekord esile liigseid tootmisvõimsusi ning tootmise ülejääke. Samas leidis viiendik vastanutest, et tööstusvõimsus ei ole probleem BRIC-riikides, ehk Brasiilias, Venemaal, Indias ja Hiinas.