Kreeka võla restruktureerimise läbirääkimised kukkusid eile kokku – ootamatu hoop, mistõttu on üha tõenäolisem, et oodata on esimese arenenud riigi totaalset pankrotti enam kui 60 aasta jooksul.
Kreeka pankrot taas teravalt päevakorras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka kreeditoride esindajad teatasid eile pressiteate vahendusel, et Ateena viimane pakkumine «ei pälvinud konstruktiivset ja koordineeritud reaktsiooni kõikidelt osapooltelt» – üheselt mõistetav viide sellele, et mõned rahvusvahelised laenuandjad nõuavad erainvestoritelt veelgi sügavamaid pügamisi.
Just Rahvusvaheline Valuutafond on väitnud üha jõulisemalt, et võlakirjahoidjate kaotusi tuleb oluliselt suurendada – vastasel korral kujuneks Kreeka abipakett nr 2 tunduvalt suuremaks, kui oktoobris kokkulepitud 130 miljardit eurot.
«Arvestades kujunenud olukorda, tegime läbirääkimistes Kreeka ja ametliku sektoriga mõttepausi, et kaaluda vabatahtliku lähenemise kasulikkust,» seisab pressiteates, mille saatsid välja Rahvusvahelise Finantsinstituudi (IIF) tegevjuht Charles Dallara ja BNP Paribase tegevjuht Jean Lemierre, kes on pankade nimel läbirääkimisi pidanud.
«Me loodame siiski väga, et Kreeka suudab euroala abiga leida konstruktiivse viisi läbirääkimiste jätkamiseks erasektoriga,» ütlesid nad.
Kuigi tegemist näib olevat katsega võita aega, on ohtlikult lähedal märtsikuu, mil Ateenal tuleb lunastada 14,4 miljardi euro eest riigivõlakirju. Kuigi aega on veel mitu nädalat, lootis valitsus restruktureerimisega ühele poole saada, et Kreeka ei peaks maksma kogu summat.
Kui restruktureerimise üksikasjad paari päeva jooksul paika ei saa, jäädakse diiliga ilmselt hiljaks. Siis tuleb rahvusvahelistel laenuandjatel Kreekale kiirkorras miljardeid eurosid täiendavat abiraha välja käia – vastasel korral jäävad Kreekal maksed tegemata.
Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ütles eile Financial Timesile – oma esimeses ajaleheintervjuus rahandusministrina – et läbirääkimised jätkuvad kolmapäeval ning korratu pankrot on välistatud.
«Ma olen kindel, et me saame erimeelsustest üle,» ütles ta. «Ma olen sügavalt veendunud, et terve mõistus võidab, kuna see [vabatahtlik «juukselõikus»] on nii Kreeka, erakreeditoride kui kõigi kaasatud institutsioonide huvides.»
Dallara tegi oktoobris Euroopa ametnikega diili, et Kreeka võlakirjade hoidjad saavad asemele uued, mis on väärt poole vähem. Üksikasjad jäid aga lahtiseks. Nii ei saanud paika uute riigivõlakirjade aastased intressimaksed, millest tulenevalt viimaste pikaajaline väärtus drastiliselt muutuda võib.
Mõned valitsuses on rõhunud madalate intressimäärade peale, mis kukutaks uute võlakirjade väärtuse 50-protsendilistest pügamistest veelgi sügavamale. Nimetatud taktika ongi tekitanud mässu läbirääkimistega seotud riskifondide ridades, ohustades diili vabatahtlikkust tervikuna.
IMF kinnitab, et ei ole omalt poolt pügamiste osas nõudmisi esitanud, soovides vaid, et kui kõik eraviisilised võlakirjahoidjad kaasa ei löö, tuleb vahe kinni maksta riigirahadega.
Detsembris kirjutas IMF, et Kreeka riigivõla langetamine 120 protsendi peale SKTst aastaks 2020 (euroala oktoobrikuine otsus) on reaalne, kui rakenduvad karm kasinus ja majandusliku deregulatsiooni meetmed. Kuid IMF hoiatas: «Võti on, et praktiliselt kõik osalevad [vabatahtlikes pügamistes].»
Sellest ajast on Kreeka kasv ja riigirahandus aga veelgi enam alla käinud, mis osutab suurema päästesumma vajadusele.
Jacob Funk Kierkegaard Washingtonis paiknevast Petersoni rahvusvahelisest majandusinstituudist ütles: «IMF on maininud, et Kreeka vajab kreeditoride 100-protsendilist osalemist, vastasel korral aga euroala täiendavat abi augu kinnitoppimisel. Nüüd peab euroala otsustama, kas nad tahavad laduda letti veel 30 miljardit või nii. Või tahaksid nad pigem teha sunniviisilise restruktureerimise.»
Veel ütles Venizelos, et Kreeka vajaks 40 miljardit lisaeurot oma vankuva pangandussektori rekapitaliseerimiseks – mis tähendab, et Euroopa ja IMF peaksid uue päästepaketi veelgi suuremaks puhuma. Oktoobrikuine lepe eraldas Kreeka pankadele vaid 30miljardit eurot, kuid Venizelos ütles, et augustikuine rekapitaliseerimine peaks tulema jõuline, veenmaks Kreeka hoiustajaid oma raha tagasi tooma.
Kreeka hoiustajad on nimelt tõmmanud viimase kahe aastaga pankadest välja 65 miljardit eurot (kolmandiku hoiuste kogusummast).
«Me tahaksime, et usaldus taastuks, et tuleks psühholoogiline muutus, nii et hoiused tuleksid tagasi ja likviidsus kasvaks,» ütles Venizelos.
Copyright The Financial Times Limited 2012