Madjarid toimetavad oma raha Austriasse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madjarid toimetavad oma raha Austriasse.
Madjarid toimetavad oma raha Austriasse. Foto: SCANPIX

Ida-Austria linnake Neusiedl am See turistide nappuse pärast nuriseda ei saa: Ungari piiril sinetava Neusiedli järve äärsed spaad, arhitektuur ja veinikeldrid meelitavad aastas kohale 90 000 ööbivat turisti. Hiljuti on aga tekkinud täiesti uudne turismiliik.

«Tulevad ungarlased. Küsivad, kus on lähim pank. Midagi ekstreemset pole, aga eile oli uudistes ka, et ungarlased panevad oma raha Burgenlandi pankadesse,» ütles Financial Timesile kohaliku turismibüroo juhataja Rita Rittsteur.

Eile oli Ungari numbrimärgiga autosid peatänaval vähe. Üks anonüümsust palunud kohalik pankur kinnitas aga tõsiasja, et rahalastiga madjarite arv kasvab.

«Tegelikult hakkas juba alates 2010. aasta lõpust tulema 5-10 pöördumist päevas. Novembris hüppas see arv 20-30 peale. Täna avasime seitse uut kontot,» ütles ta. «Nad ei usalda oma valitsust ja ma saan neist aru.»

Ungarlased on üha rahutumad pärast seda, kui forint järsult kukkuma hakkas – põhjuseks turgude usalduse kaotus olukorras, kus riigi võime oma laene teenindada on kahtluse all ning agentuuridelt on pälvitud rämpsreiting.

Rahandusteemadel kirjutava Ungari ajakirjaniku Judit Lovasi sõnutsi on praktiliselt kõik Ungari piiri taguseid linnu külastavad kaasmaalased seal selleks, et raha «kõrvale panna».

«Inimestel on hirm. Mitte et nad ei usaldaks Ungari panku – usaldavad küll. Aga nad ei usalda riiki. Mullu riigistas valitsus erapensionifondid. Inimesed ütlevad, et see on vargus. Nüüd arvavad nad, et ühel päeval [kui majandus hullemaks läheb] varastab valitsus ka nende säästud,» ütles Lovas.

Läinud nädalal kinnitas Ungari peaminister Viktor Orbán avalikkusele, et valitsusel pole erahoiustega «midagi pistmist» ning hoiustatud raha «kuulub hoiustajatele».

Ungarlased on aga alates ajast, kui Orbáni paremtsentristlik Fidesz partei võimule tuli, olnud tunnistajateks juba mitmetele «ebaortodokssetele» majanduslikele liigutustele, kaasa arvatud kriisimaksud teatud ärisektoritele. Lisaks siis pensioneid puudutav haarang.

See raha pidi toppima kinni eelarveaugu ja edendama kasvu. Valitsus kinnitab, et tänavune eelarvepuudujääk tuleb alla 3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, kasvu aga 0,5 protsenti.

Turud on aga üha enam mures riigi ettearvamatu majanduspoliitika pärast. Peavalu tekitavad ka suur riigivõlg (ligikaudu 82 protsenti SKTst) ja kodanike kõrge laenutase, kusjuures kaks kolmandikku kodulaenudest on võetud välisvaluutas.

Alates suvest on forint kukkunud euro suhtes 20 protsenti, läinud nädalal sai püstitatud uueks madalusrekordiks 324 forintit euro eest. Seega on lükatud teravalt üles välisvaluutas võetud laenude teenindamise kulud.

Olude sunnil pidi valitsus taas Rahvusvahelise Valuutafondi ukse taha minema, lootes saada sealt tagatisi. Eile kohtus Washingtonis IMFi juhi Christine Lagarde’iga Ungari delegatsioon.

Budapestis baseeruva konsultatsioonifirma BloChamps Capitali analüütik Istvan Karagich kinnitas, et ungarlased hakkasid umbes aasta tagasi vaikselt raha välismaale toimetama.

«Me suhtleme pidevalt pankuritega ja teame, kuidas nad end tunnevad. Teame igasuguseid lugusid. Läinud talvel ja kevadel viidi maalt välja summasid suurusjärgus 30-70 miljonit forintit,» ütles ta.

Suve lõpus, kui Ungari (ja euroala) kriis eskaleerus, hakkasid tavainimesed pelgupaiga otsinguil välismaale, eriti Austriasse, aga ka Slovakkiasse ja Sloveeniasse reisima.

Lovasi sõnutsi on summad tihti vaid 5000-10 000 eurot, vahel aga isegi ainult 1000 eurot. Tihti olevat tegu emotsionaalse otsusega. «Need on väga väikesed summad. Mõtle ise, sul läheb 20 000 forintit (77 dollarit) juba selleks, et autoga Austriasse sõita,» ütles ta.

Aga Austria pangaametnikel on inimeste voolu tõttu igatahes käed-jalad tööd täis. «Kui sa helistad ja soovid endale ungari keelt kõnelevat tellerit broneerida, tuleb oodata kaks nädalat. Ühe [Neusiedli] panga tellerid ütlesid läinud nädalal, et nad töötavad vahetpidamata, ilma kohvipausideta,» ütles Lovas.

Ei Ungari suurim pank OTP ega Ungari pangandusliit tahtnud hoiuste väljavõtmist kommenteerida.

Ungari finantsjärelevalve ütles: «Uudised Ungari hoiuste väljavõtmisest ei põhine faktidel. Meie andmetel, mis me pangandussektorist saime, ei ole hoiused kahanenud.»

Karagichi rehkenduste kohaselt on riigist viimase kahe kuuga välja viidud 150-300 miljonit eurot. Kuid ta lisab, et «Viinis räägivad pankurid sageli 350 miljonist eurost, millest juba üksnes Austriasse olevat toodud umbes 90 protsenti».

Ta ütleb, et võrrelduna Ungari pangahoiuste kogusummaga (finantsjärelevalve oktoobrikuistel andmetel ligikaudu 50 miljardit eurot) ei ole üle piiri lekkinud summad esialgu märkimisväärsed.

«Ungari pole Kreeka ega Iirimaa. Paanikaks pole põhjust, kui asi ei eskaleeru. Olukord on kontrolli all – tingimusel, et valitsus teeb vajalikud muutused [taastamaks usaldust].»

Lovas ütles, et avalikkuse usalduse tagasivõitmiseks oleks IMFi lepe asendamatu. «Raha piiri taha tassimine – see on absurd. Nagu oleks 20 aastat ajas tagasi läinud.»

CopyrightThe Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles