Riik meelitab Eesti Gaasi kümne miljoni eurose meeleheaga

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Gaas.
Eesti Gaas. Foto: Peeter Langovits

Valitsus arutab täna eelnõu, mis kohustab Eesti Gaasi gaasi põhivõrku maha müüma. Kuna gaasifirma ägedalt protestib, on tema meelitamiseks eelnõusse kirjutatud vähemalt kümne miljoni eurone preemia.

Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles, et eelnõus on punkt, mis lubab gaasivõrgu uuel omanikul nõuda senisest suuremat tootlust. Kui praegu lubab konkurentsiamet varade tootluseks gaasivõrgul seitse, siis pärast omanikuvahetust võib uus omanik viie aasta jooksul kuni aastani 2020 nõuda kahe protsendipunkti võrra suuremat ehk üheksaprotsendist tootlust.

Kisel ütles, et seesugune ajutine suurem tootlus toob tarbijaile 0,2–0,3-protsendise hinnatõusu. Vastu loodab riik saada Eesti Gaasi huvi põhivõrgu müügi vastu, sest suurem tootlus lubab neil ostjalt ka selle võrra kõrgemat hinda küsida.

Kui võtta gaasi põhivõrgu hinnaks ülikonservatiivne sada miljonit eurot, siis võiks see klausel tähendada vähemalt kümne miljoni eurost preemiat. Tegelikult kujuneb summa ilmselt veelgi suuremaks.

«Oleme seadusse kodeerinud, et müük on majanduslikult kasulik otsus, nõuetele vastav omanik saab 2020. aastani kõrgemat tariifi küsida,» ütles Kisel.

Ähvardatakse trahviga

Majandusministeerium põhjendab gaasi põhivõrgu eraldamist Eesti Gaasist kahe argumendiga: konkurentsi tagamine ja energiajulgeolek. Eelnõu järgi peaks Eesti Gaas põhivõrgu müüki panema, uus omanik ei tohi aga olla seotud gaasimüügiga.

Omaniku sobivust hindab konkurentsiamet ja see peab olema lõpule viidud 2015. aasta alguseks. Riik võtab seadusega endale õiguse vastasel korral Eesti Gaasi trahvida kuni 1,2 miljoni euroga.

Gaasi põhivõrgu ostust on kindlasti huvitatud elektri põhivõrgu firma Elering, kuid huvilisi on teisigi.

Esialgu on hinnatud, et maagaasi põhivõrk võiks maksta umbes 120 miljonit eurot. Eesti Gaasi juhatuse esimees Tiit Kullerkupp märkis esmaspäeval peaministrile saadetud kirjas, et Eesti Gaasi omanike arvates on hind palju kõrgem.

Samas kirjas protestis gaasifirma müügikohustuse vastu. «Meie hinnangul on maagaasiseaduse sätted, mis nõuavad ülekandevõrgu võõrandamist ja seeläbi rikuvad meie omandiõigust, läbi mõtlemata ega põhine eelnõu mõjude sisulisel analüüsil,» kirjutas Kullerkupp.

Omanikud pole rahul

Eesti Gaasi juhatuse esimees lisas, et ettevõtte omanikud ei pea põhjendatuks lahendust, mida valitsus soovib. Eesti Gaasi omanikud on Vene Gazprom, Saksa Ruhrgas ja Soome Fortum.

Kullerkupu sõnul piisaks sellest, kui gaasi põhivõrk oleks eraldi firmas. Ka praegu on põhivõrk Eesti Gaasi tütarfirmas EG Võrguteenus.

Eesti Gaas on Kullerkupu kinnitusel valmis selle firma sõltumatuse tagamiseks kaasama nõukogusse riigi ja teiste turuosaliste esindajad. Nii tekkivat süsteemihaldurit kontrolliks riik.

Kisel märkis, et majandusministeeriumi hinnangul ei taga selline põhivõrgu eristamine süsteemi korralikku toimimist. «Teiste riikide kogemus näitab, et regulatiivsete meetmetega ei saa tagada ülekandevõrgu sõltumatust gaasimüüjast,» lausus ta.

Valitsuse sooviks on, et Eestisse tuleks LNG terminal, mis oleks Gazpromile ka tegelik konkurent gaasimüügil. Gazpromist sõltumatu gaasipõhivõrk peaks omakorda tagama, et kõik müüjad pääseksid tegutsema.

Omanikud

Eesti Gaasi suuromanikud on pärit Venemaalt ja Saksamaalt.

•    Gazprom 37,02%

•    E.ON Ruhrgas 33,66%

•    Fortum 17,72%

•    Itera 9,85%

•    väikeaktsionärid 1,75%

Allikas: Eesti Gaas

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles