Enamik Financial Timesi poolt küsitletud analüütikuid usub, et euroala ukerdab alanud aastast läbi ühes tükis. Paljude meelest ootab teda aga tulevikus pooldumine.
Analüütikud aimavad euroala pooldumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi leiavad analüütikud, et keerukas on ennustada lahendust olukorrale, mis sõltub pigem poliitikast kui majandusest.
Cazenove’i finantsdirektor Richard Jeffrey oli üks 43 vastanust, kes euroala ellujäämist ennustab: «Kuigi on võimalik, et paar väiksemat majandust euroalast eemaldatakse, osutub antud tsüklis poliitiline tahe ilmselt tugevamaks kui majanduslik reaalsus.»
Andrew Oswald Warwicki ülikoolist ütles, et võti on mõista Saksa psüühikat.
«Ma arvan, et paljud Briti analüütikud ei mõista, kuivõrd sügav on Saksa pühendumine eurole,» ütles Oswald. Ta prognoosib, et et eurotsoon elab veel mitu aastat – kuni järgmise tsüklilise languseni – ning jaguneb siis kaheks.
Sama meelt on paljud analüütikud: ühe aasta peab ühisrahablokk veel vastu küll, aga igavesti see ei kesta.
Need 17 eksperti, kes aimavad euroala lagunemist veel tänavu, toovad põhjuseks poliitikute ebapiisavad või pigem kahjulikud otsused. Centre for Economic Performance’i analüütik John van Reenen ütles, et lahkub Kreeka ja ilmselt teisigi. «Sellisel tasandil kasinusnõuded ilma kompenseerivate ülekanneteta ei ole poliitiliselt (ega majanduslikult) jätkusuutlikud,» ütles ta.
Paljude analüütikute arvates oleksid eurotsooni lagunemise tagajärjed niivõrd tõsised, et seda on raske ette kujutada.
Patrick Minford Cardiffi ärikoolist nii ei arva. «Minu meelest ei ole [riikide] väljumise mõju nii ränk, nagu tavatsetakse väita – viimase kahe sajandi jooksul on riike regulaarselt valuutasüsteemidest väljunud, tagajärjed on olnud ajutist laadi,» selgitas ta.
Ühes asjas olid analüütikud üliväga üksmeelsed: 42 ütlesid, et Suurbritannial ei õnnestu end eurokriisist isoleerida, vastupidist väitsid kaks.
Enamik osutas kaubandusele ja pangandussüsteemile kui peamistele kanalitele, mida mööda kriis Suurbritanniasse saabub.
Mitu analüütikut viitas ka sellele, et euroala lagunedes tõuseks järsult naelsterlingi väärtus, kahjustades Briti ekspordi konkurentsivõimet.
Briti keskpanga Bank of Englandi endine asepresident söör John Gieve ütles otse: «Minu meelest ei saa Suurbritannia end eurotsooni ootavast majanduslangusest isoleerida – ega ka katastroofilisest panganduskriisist, kui ta laguneb.»
Teatud tröösti pakub analüütikutele teadmine, et Suurbritannial on ikkagi omaenda keskpank ja usaldusväärne kärpekava.
«Ega Suurbritannia end tegelikult eriti isoleerida ei saa... aga me saame jätkuvalt eristuda, olles täis makromajanduslikku otsustavust: karm eelarvepoliitika, lõtv rahapoliitika,» ütles RBC Capital Marketsi analüütik Jens Larsen.
Küll aga jagus analüütikutel soovitusi, kuidas Britannia eelseisvatest tormidest paremini läbi võiks seilata. Kõige populaarsem idee (12 pooldajat) oleks, et Briti firmad leiavad ekspordiks väljundeid väljaspool eurotsooni, eriti just kiire kasvuga tärkavatel turgudel.
Teine kaalukas mõte oleks panna pangad kapitalireserve kasvatama.
«Et Bank of England pani ette suunata boonuste raha hoopis kapitalireservidesse – see on otse kümnesse,» ütles Colin Ellis Briti investeerimisfondide liidust (BVCA). «No ega see loomulikult tähenda, et nad seda teeksid.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.