LHV kasvatab võimsalt II samba pensioni turuosa

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Repro

LHV Varahaldus on teise pensionisamba fonditurul oma turuosa tublisti kasvatanud, möödudes Sampo pangast (Danske Capital) ning tõustes Swedbanki ja SEB järel kolmandale kohale. Konkurendid põhjendavad LHV edu agressiivse müügitööga.

«Selle põhjuseks on kõrged turunduskulud ja agressiivne müügistrateegia,» ütles Danske Capital ASi tegevjuht Silja Saar.

Peaaegu ilma kontorivõrguta LHV on pangateenuste pakkumisel hoopis teistsuguses rollis kui teised institutsioonid, lisas SEB Varahalduse juhatuse liige Ülle Mathiesen.

«Ilmselt seetõttu üritatakse praegu klienti iga hinna eest ühe tootega haarata ja hiljem teda teiste toodetega rohkem siduda,» oletas Mathiesen ning lisas, et iseasi on, kas see ka tegelikult õnnestub ja kas selline ärimudel on ka jätkusuutlik.

Tootlus vähenes

Konkurendid jätavad aga märkimata, et LHV teise samba fondid on viimastel aastatel olnud pidevalt parema tootlusega ja on pika aja jooksul pea ainsana suutnud vastu pidada ka inflatsioonile.

Näiteks kolme aasta tootluse järgi on edetabeli eesotsas kõik viis LHV II samba fondi ning kõigi nende tootlus on üle kümne protsendi aastas.

Tõsi, selle aasta tootlusnäitajate põhjal on olukord muutunud, LHV kipub teistele isegi alla jääma. Üheks võimalikuks põhjuseks on suur protsent investeeringuid Eesti börsiettevõtetesse, aga Tallinna börs on lõpetamas oma 15-aastase ajaloo halvemuselt kolmandat aastat.

Võrreldes eelmise aasta oktoobri lõpuga on LHV teise samba aktiivsete fondiosakute omanike arv kasvanud 31 378 inimese võrra ehk peaaegu kaks kolmandikku – 84 713 kontoomanikuni.

Turuosa on suutnud kasvatada ka Nordea, teised on pensioniinvestoreid aga kaotanud – turuliidrid Swedbank peaaegu 9000 ja SEB üle 9000 tulevase pensionäri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles