Energiamärgise olemasolu peab tagama hoone omanik
12. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kust saada energiamärgist?
Valmis hoonetele saab energiamärgist energiaauditeid tegevalt või energiamärgist väljastavalt ettevõtjalt ning kuni 2010. aastani ka ehitiste ekspertiise tegevalt ettevõtjalt, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Merike Kompus.
Valmivatele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija. Kui ehitus on lõpetatud, annab ehitaja energiamärgise hoone omanikule üle koos muu ehitist puudutava dokumentatsiooniga.
Millistel hoonetel peab olema energiamärgis?
Kõikidel hoonetel või korteritel, mida soovitakse osta või müüa pärast 1. jaanuari 2009. Ostu-müügitehingut tehes peab müüja energiamärgise üle andma ostjale, see tähendab uuele omanikule.
Energiamärgis peab olema ka kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustatakse 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis koos projektiga esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel.
Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis?
Energiamärgise olemasolu peab tagama hoone omanik. Vanemate hoonete puhul peab energiamärgis olema kõikidel hoonetel või nende osadel, mis on ostetud pärast 1. jaanuari 2009.
Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustatakse 2009. aastal, peab energiakulu välja arvutama see ettevõtja või isik, kes koostab hoone projekti.
Energiamärgis
Märgise taotlemiseks
• Pöördu ettevõtja poole, kellel on õigus koostada ehitiste ekspertiise, teha energiaauditeid või väljastada energiamärgist, loetelu leiad majandustegevuste registrist aadressil http://mtr.mkm.ee/.
• Eespool nimetatud ettevõttest tullakse ja vaadatakse teie hoone üle, et otsustada, kui energiasäästlik see on.
• Märgist väljastavast ettevõttest antakse teile andmete leht, kuhu märgite hoone kolme viimase aasta küttekulud ja -liigid, elektrikulud, vee kasutuse, sooja vee valmistuse viisi jms andmed.
• Andmeid analüüsitakse ja arvutatakse, kui suur on energiakulu keskmiselt ühel aastal ühe ruutmeetri kohta.
Märgist ei pea taotlema:
• hoonetele, mille ruumide kasulik pind on kuni 50 m² või mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas
• tööstushoonetele, töökodadele ja vähese energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushoonetele
• hoonetele, mis on tunnistatud mälestisteks ning mille olemust või välisilmet energiatõhususe miinimumnõuete täitmine suuresti muudaks
Lisainfo: www.mkm.ee/index.php?id=323150
Allikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, OÜ Termopilt