Euroopa komisjon muutis riigiabieeskirju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon võttis vastu Euroopa Liidu muudetud riigiabieeskirjad, milles käsitletakse seda, kuidas määrata kindlaks riiklik hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest.
Liikmesriikidel on võrdlemisi suur vabadus määrata, millised teenused üldist huvi pakuvad. Komisjon peab siiski tagama, et riigi vahendite andmisega selliste teenuste osutamise eest ei moonutata asjatult konkurentsi siseturul.
Uutes eeskirjades selgitatakse põhimõisteid, näiteks majandustegevuse mõistet, et muuta riikide valitsustel, aga ka piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel eeskirjade kohaldamine hõlpsamaks.
Kõik sotsiaalteenused olenemata nende osutamise eest saadud hüvitissumma suurusest vabastatakse komisjonile hüvitisest teatamise kohustusest.
Teenused peavad täitma «sotsiaalseid vajadusi, mis on seotud tervise, pikaajalise hoolduse, lastehoolduse, tööturule juurdepääsu võimaldamise ja sellesse taasintegreerimise ning ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest hoolitsemise ja nende sotsiaalne kaasamisega.»
Varem olid teatamiskohustusest vabastatud ainult haiglad ja sotsiaalmajutust pakkuvad ettevõtjad. Muud üldist majandushuvi pakkuvad teenused on teatamiskohustusest vabad, kui teenuste osutamise eest makstava hüvitise summa on alla 15 miljoni euro aastas.
Komisjon tegi ka ettepaneku määrata kõikide muude teenuste puhul kindlaks hüvitise miinimumsumma, millest väiksemat hüvitist ei käsitata riigiabina. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul määratakse vähese tähtsusega abi suuruseks 500 000 eurot kolme aasta kohta. See vähendab bürokraatlikke toiminguid väiksemahuliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul.