Enamik eurooplasi leiab, et Põhja-Aafrika migrante tuleks jagada kõigi 27 ELi liikmesriigi, mitte vaid vastuvõtjate vahel, selgub eile avaldatud raportist.
Eurooplased sooviksid migrantide taaka jagada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi peegeldub raportist kasvav poolehoid ideele anda Brüsselile volitused immigrantide vastuvõtu tasemete määramiseks liikmesriikidele – mõte, mis ilmselt nii mitmeski pealinnas suled turri ajab.
Transatlantic Trendsi immigratsiooniraport kujutas endast esimest detailset uuringut, kuidas seoses Araabia sündmustega vallandunud rahvaliikumised Euroopa avalikku arvamust mõjutanud on.
Nagu selgub, pole enamus eurooplasi ja ameeriklasi oma valitsuste immigratsioonipoliitikaga rahul. Samas peetakse majandushäda ja töötust palju pakilisemaks probleemiks.
Suur enamus eurooplasi toetab poliitilise tagakiusu, relvastatud konfliktide või loodusõnnestuste tõttu lahkuma sunnitud põhja-aafriklaste vastuvõtmist. Palju vähem on kaastunnet migrantide vastu, kes üritavad põgeneda vaesuse eest.
Ligikaudu 61 protsenti eurooplastest lubaks põhja-aafriklastel ajutiselt oma riigis viibida, kuid vaid 39 protsenti pooldaks nende alalist elamaasumist.
Umbes 80 protsenti eurooplastest on seda meelt, et vastutus põhja-aafriklaste eest tuleks jagada õiglaselt kõigi ELi liikmesriikide vahel. Entusiasmi tase kõigub: Itaalias oli vastav protsent 88, Suurbritannias 68.
Küsimus kerkis palavalt päevakorda aprillis, kui Prantsuse valitsus blokeeris rongid, mis olid tulvil Itaalia kaudu tulevaid Tuneesia immigrante.
Schengeni režiim sattus suure pinge alla.
Raporti valguses eelistavad eurooplased jõuliselt kaubandus- ja arenguabi, mitte tööturgude avamist (toetusprotsendid vastavalt 84, 79 ja 47).
Toetus ideele, et ELi keskvõim saaks volitused panna paika liikmesriikide immigratsioonikvoodid, on alates 2010. aastast kasvanud igas vaatlusaluses Euroopa riigis. Mõte meeldib 60 protsendile itaallastest, 52 protsendile prantslastest ja 51 protsendile hispaanlastest. Saksamaal ja Suurbritannias on toetust märgatavalt vähem, vastavalt 35 ja 18 protsenti.
Vaid 40 protsenti eurooplastest leiab, et moslemi immigrandid on nende ühiskonda hästi integreerunud. Hispaanias, kus paljud piirkonnad ja linnad üritavad keelustada burkasid ja pearätte pärast seda, kui riiklik keeld mullu läbi kukkus, on vastav protsent vaid 29.
Ülevaade teostati ajavahemikus 25. august -18. september. Selle korraldasid mõttekoda The German Marshall Fund of the United States ning kolm sihtasutust: Itaalia Compagnia di San Paolo, Briti Barrow Cadbury Trust ja Hispaania Fundación BBVA.
Igas riigis (Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias ja USAs) küsitleti ligikaudu 1000 inimest. Statistline viga on pluss-miinus 3,1 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited