Seeder: põllumaad meil sööti ei jää
16. detsember 2011, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi näiteks sigade arv ja teravilja kasvupind pole kümne aasta jooksul vähenenud, on mitu korda kahanenud nendega tegelevate majapidamiste arv. Põllumajandus koondub suurmajapidamiste kätte.
«Kui eelmise põllumajandusloenduse ajal nägite maal ringi sõites piimapukki ja kuskil oli keti otsas lehm, siis nüüdseks on need, kes oma tarbeks lehma pidasid, lihtsalt lõpetanud,» rääkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu esimees Kalev Hamburg.
Eelmine põllumajandusloendus toimus 2001. aastal. Kui vaadata aga praeguseid arve, võib öelda, et Eesti põllumajandust iseloomustab tootmise koondumine. Mullu oli Eestis 19 460 põllumajanduslikku majapidamist, millest viis protsenti andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust.
Ligi 900 suurmajapidamise valduses oli üle poole (55 protsenti) põllumajandusmaast ja 83 protsenti loomakasvatusest. Seevastu ligi kolmveerand majapidamistest on väikesed, andes ainult viis protsenti põllumajandustoodangust.
«Põhjus on see, et need põllumajandusettevõtjad, kes ei investeerinud, on lõpetanud,» lisas Hamburg. «Eks see protsess on kogu Euroopas ja maailmas ühesuunaline – tootjaid jääb vähemaks ja olemasolevate tootjate pinnad suurenevad.»
Hamburgi sõnul on Eesti olukord võrreldes Lääne-Euroopaga teistsugune, kuna seal ei ole kolhoosipärandit, mille baasil hakati firmasid ehitama. «Seal on areng loomulikum,» sõnas ta.
«Eesti põllumajandusettevõte on tunduvalt suurem kui vanades Euroopa riikides.» Võrreldes 2001. aasta põllumajandusloendusega oli eelmiseks aastaks põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud ligi kolm korda.
Üle kahe korra vähem on ka põllumajandustööga seotud inimesi ja vähenenud nende tööjõukulu. Põllumajandusminister Helir- Valdor Seeder tõdes samuti, et kogu Euroopas ja maailmas jääb põllumajandustootjaid vähemaks, kuid nende keskmine suurus, hektarite või loomade arv samas suureneb.
«See on loodusseadus, sest inimene mõtleb, ja kui inimene mõtleb, siis ta leiutab üha uusi tehnoloogilisi lahendusi, masinad muutuvad efektiivsemaks ja see ongi põhjus,» arutles minister.
«Aga selleks, et masinat jõuaks osta ja see tasuks ennast ära, peab tootja rohkem tootma.» Nii peab tootmisüksus Seedri sõnul paratamatult suurenema, kui just ei taheta jääda käsitöö juurde.
Minister tõi välja, et Eesti põllumajandussektor ei ole homogeenne, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, vaid polariseerunud – see tähendab, et meil on väga suured põllumajandustootjad ja samal ajal on väga väikesed peretalud.
«See suur polariseerumine on ühtpidi probleem, sest neil on erinevad huvid ja nende jaoks on raske leida tasakaalus põllumajanduspoliitikat,» ütles Seeder. «Teisalt on see eelis, sest suured on orienteeritud masstoodangule, väikesed on mobiilsed ja paindlikud.»
Ministri sõnul selgus loendusest väga positiivne asi – põllumajanduslikku maad on meil järjest rohkem. «Ikka veel liigub legend, et meil jäävad maad sööti ja põllumajandus vireleb,» ütles ta. «See ei ole nii ja seda kinnitab ka loendus.»
Juba kuus-seitse aastat on Seedri sõnul põllumajandusmaa suurenenud umbes 10 000 hektari võrra aastas. «See on minu arvates üks kõige objektiivsemaid indikaatoreid põllumajandussektori elujõulisusest, » nentis ta.