Tunamullu loodi üle 61 protsendi Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) Harjumaal.
Üle poole Eesti SKTst luuakse Harju maakonnas
16. detsember 2011, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti SKT jooksevhindades oli 2009. aastal 13,8 miljardit eurot, sellest loodi Harju maakonnas 8,5 miljardit eurot, teatas statistikaamet. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKTs tõusis 1 protsendipunkti võrra võrreldes 2008. aastaga eelkõige elektrienergia tegevusala osatähtsuse suurenemise tõttu. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKTs oli vastavalt 10 ja 8 protsenti.
Eesti majandustegevus koondus peamiselt kolme maakonda: Harju, Tartu ja Ida-Viru maakond. Need kolm maakonda kokku andsid teeninduses 83 protsenti ning tööstuses ja ehituses kolmveerandi antud tegevusalade lisandväärtustest. Samal ajal oli neis maakondades põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus kõige väiksem.
Väikseima osatähtsusega Eesti SKTs olid Hiiu, Põlva, Jõgeva ja Lääne maakond, nende osatähtsus kokku moodustas 4 protsenti Eesti SKTst.
2009. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest ligikaudu kolm protsenti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, 27 protsenti tööstuses ja ehituses ning 70 protsenti teeninduses.
Kõikides maakondades oli suurim sektor teenindus. Harju ja Tartu maakonnas oli teeninduse osatähtsus kõige suurem (vastavalt 76 ja 73 protsenti), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna kõrgete näitajate tõttu. Võrreldes 2008. aastaga teeninduse osatähtsus kõikides maakondades tõusis.
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus oli suurim Hiiu ja Jõgeva maakonnas (vastavalt 19 ja 18 protsenti). Tööstuse ja ehituse osatähtsus oli suurim Ida-Viru maakonnas (46 protsenti), mis näitab mäetööstuse ja elektrienergia olulist rolli selle maakonna majandustegevuses.
SKT elaniku kohta oli 2009. aastal 10 326 eurot. Harju maakonna vastav näitaja ületas ainukesena Eesti keskmise, moodustades 156 protsenti Eesti keskmisest. Sellele järgnes Tartu ja Pärnu maakond, kus SKT elaniku kohta oli vastavalt 91 ja 68 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim SKT elaniku kohta oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi alla poole Eesti keskmisest.