Suhtelises vaesuses elas 2010. aastal 17,5 protsenti Eesti elanikkonnast, aasta varem oli see number 15,8 protsenti. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
Vaesuses elavate inimeste arv Eestis kasvas
16. detsember 2011, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aastal elanikkonna sissetulek vähenes ja aasta keskmine tööpuudus kasvas, teatas statistikaamet. Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2010. aasta suhtelise vaesuse määr koguni 41,1 protsenti (2009. aastal 40,8 protsenti).
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid, see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise kuue euro võrra. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda.
Sarnaselt varasemate aastatega on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste osatähtsus kasvab ning 65-aastaste ja vanemate osatähtsus väheneb. 2010. aastal elas enam kui neljandik 18–24-aastastest ning 13 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses. Oluliseks põhjuseks on noorema vanuserühma kõrge töötus ning pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.
Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr aasta jooksul tõusnud kõige rohkem vähemalt kolme lapsega paari leibkonnas (7,2 protsendipunkti võrra) ning vähenenud üksiku üle 65-aastase leibkonnas (6,9 protsendipunkti võrra).
Piirkondlikus võrdluses on Kirde-Eesti elanikel suhtelise vaesuse määr ligi kolm korda kõrgem kui Põhja-Eesti elanikel. Samuti on maaelanikel vaesuses elamise risk oluliselt suurem kui linnaelanikel.
Haridustase mõjutab suhtelisse vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga kuueteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste vaesuse määr (7,5 protsenti) üle kolme korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (25,7 protsenti). Hea haridus on oluline vaesuse vältimise eeldus.
Suhtelise vaesuse protsent näitab isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna käsutuses olev netosissetulek jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga, mis võtab arvesse leibkonna suutust ja koosseisu, selgitati statistikaameti blogis.
Sealjuures tuginetakse OECD modifitseeritud skaalale, kus esimene täiskasvanu saab kaaluks 1, iga järgmine vähemalt 14-aastane leibkonnaliige 0,5 ja alla 14-aastased lapsed 0,3.
See tähendab, et kui pere sissetulek oli 500 eurot ja peres on kaks täiskasvanut ja üks 7-aastane laps, siis arvutus näeb välja nii: 1+0,5+0,3 ehk 1,8. Seejärel jagatakse 500 1,8ga ja summaks on 277,77, mis 2010. aasta andmetel oleks allpool vaesuspiiri.
Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.