Euroopa võlakriis varjutab Eesti majanduse taastumist

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusprognoos 2011. aastaks.
Majandusprognoos 2011. aastaks. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Postimehe küsitletud eksperdid ootavad, et alanud aastal jätkub Eesti majanduse taastumine kriisist, mistõttu majanduskasvu number tuleb suhteliselt kõrge. Samas varjutab Euroopa ja ka Eesti majanduse kosumist kestev võlakriis.



Majanduse väljavaadete üle arutlevate analüütikute põhiküsimus on, et ega uus aasta tule eelmisest veel hullem? Ennekõike pelgavad analüütikud Euroopa riikide võlakriisi laienemist aina uutesse riikidesse.

Kreeka ja Iirimaa pidid mullu tunnistama, et nad ei saa oma võlgade maksmisega hakkama, sama kahtlusega pidid võitlema Portugal ja Hispaania. 2011. aasta ei pruugi kergendust tuua ka suure võlakoorma all visklevatele Itaaliale ja Belgiale.

Ees ootab hinnatõus

Positiivne uudis on see, et euro­tsooni südame Saksamaa majandus kasvab alanud aastal kiiremini, kui sel riigil tavaliselt kombeks. Eesti majanduskasvuks ootavad analüütikud 4,5 protsenti.

«Ekspordi ja tööstuse tõusutrend jätkus ka eelmise aasta teises pooles oodatust kiiremini, tuginedes edukale re­struktureerimisele ning tootmise efektiivsuse suurendamisele. Samuti ületab ootusi sisetarbimise taastumine,» kommenteeris rahandusministeeriumi nõunik Erki Lõhmuste. Lõhmuste lisas, et tegelik kasv võib tulla ministeeriumi ametlikust prognoosist kiirem.

Nagu teada, tõstis Eesti Pank eelmise aasta lõpus avaldatud prognoosis peaaegu veerandi võrra hinnatõusu ootust, see kasvas esialgselt 2,7 protsendilt 3,5 protsendile. Euro annab ka uue hoo hindade ühtlustumisele Eesti ja euro­tsooni vahel. Meid ootab suhteliselt suur hinnatõus, peaaegu muutumatuna püsivad palgad ja kõrge tööpuudus.

Inflatsioon pole seejuures ainult Eesti probleem. «Tarbijahinnaindeksit mõjutab olulisel määral oodatav kütuse- ja toiduhindade tõus maailmaturul,» arvas LHV panga analüütik Nils Vaikla.
Inflatsioon kogu maailmas

Evli Securitiese Eesti kontori juht Andres Trink märkis, et inflatsioon iseloomustab terve maailma majanduskeskkonda. Föderaalreservi juhi Ben Bernanke ringlusse paisatud 600 miljardit dollarit hoiavad inflatsiooni üleval mitte ainult USAs, vaid terves maailmas.

«Maailmamajanduse kasvu ja tasakaalu mõjutavad jätkuvalt arenevad turud,» kommenteeris Trink. «Rootsis ja Soomes tuleb mõõdukam reaalkasv võrreldes 2010. aastaga. Eestis sisenõudlus aeglaselt kasvab, ekspordikasv jätkub mõõdukas tempos.»

Analüütikud ootavad, et Euribor kasvab tuleva aasta lõpuks tasemele 1,628. Euribori tõus toob Eesti laenuvõtjaile suuremaid kulutusi, samas aitab pankadel majandustulemusi parandada.

Majandusanalüütikute küsitlus ilmub tänavu mõnevõrra muutununa. Laupäeva hommikust on Eestis käibel euro, mistõttu ei leia prognoositabelist enam Talibori ehk Eesti pankade vahelist laenuintressi. Tabelist ei leia ka Eesti Panga analüütikute arvamust – nad ei osale, viidates eurotsooni keskpankade prognooside karmistunud avalikustamisreeglitele.

Kommentaarid

Anne Mere
Rakvere lihakombinaadi juht:

Eelmine aasta esitas Rakvere lihakombinaadile endiselt väljakutseid. Liha ja lihatoodete tarbimises tõusu ei toimunud, endiselt eelistatakse odavamas hinnaklassis olevaid ja sooduskampaania tooteid. Sisemaine konkurents on jätkuvalt kõrge ja seda pingestab veelgi lihatoodete kasvanud import.

Kulude poolelt avaldas ettevõttele mõju avatud elektriturule minekuga kaasnenud elektrihindade järsk tõus, samuti hakkasid 2010. aasta teises pooles üles liikuma tooraine hinnad. 2011. aastal jätkame ettevõtte kulubaasi vähendamiseks võimaluste otsimist. Euro aitab kindlasti kaasa majanduse stabiilsuse kasvatamisele. Loodame, et inimesed kohanevad uue rahaga kiiresti ja muudatus ei too tarbimisaktiivsuse langust.

Jaano Vink
Nordeconi juhatuse esimees:

Möödunud aasta oli ehitaja mätta otsast vaadates päris keeruline ning tõi esile suure hulga nõrku kohti nii vastavas valdkonnas tegutsejate kui ka riigi tegevussuutlikkuse poole pealt.

Hea on see, et nüüd avaneb võimalus hakata neid probleemseid kitsaskohti parandama. 2011. aasta kujuneb ehitussektori jaoks pingeliseks ja tõsiseks katsumuseks. Muu majanduse elavnemise lootuses on sisendhinnad pööranud tõusule, kuid samas tuleb vastamisi seista kogu sektorit endiselt rõhuva äärmiselt madala nõudlusega, mis hoiab konkurentsi ülitihedana.

Usun, et aasta lõpukuudel lähevad siiski ka selle valdkonna tegijate näod juba tasapisi rõõmsamaks.

Tiit Vähi
Silmet Grupi suuraktsionär:

Uuel aastal on positiivne see, et Eesti läks üle eurole. Kuid kehtigu meil kroon või euro – ühtmoodi palju tööd tuleb selle 45 000 ruutkilomeetri peal ikka teha.

Eesti majandus vajab kahte asja: stabiilset majanduspoliitikat ja maksupoliitikat. Oluline on ka poliitiline stabiilsus. Seda stabiilsust kahel järgmisel kuul meil kindlasti pole, sest täpselt nii palju on valimisteni aega ning sel perioodil sõimavad kõik kõiki. Mind huvitab hoopis see, mis juhtub pärast valimisi. Loodan, et sisepoliitilises kakluses ei tehta liiga suhetele välisregioonidega ega sõimata naabreid ja potentsiaalseid liidreid ekspordi-impordi sihtmaades.

Valimisteni jäänud kahe kuu jooksul ma ühtegi investeerimisprojekti ei alusta. Teen need otsused pärast seda, kui järgmine valitsuskoalitsioon on paigas ja koalitsioonileping olemas.

Valdo Kalm
EMT juhatuse esimees:

Loodan, et alanud aastat võiks nimetada targa valija aastaks, et Eesti kodanikud langetaksid märtsis riigikogu valimistel tarku otsuseid. Masu on teinud Eesti inimesed kindlasti ettevõtlikumaks – majandus elavneb alanud aastal kõige laiemas mõttes, hoogustub ka loomemajandus, väikeettevõtlus, siseturism.

IT ja telekommunikatsiooni seisukohalt pean endiselt murekohaks digitaalse lõhe olemasolu ühiskonnas. Pole hea, et üha enam teenuseid kolib internetti ning interneti mittekasutajad peavad üha rohkem kulutama aega ja raha vajalike teenuste kättesaamiseks.

Rõõmustan, et 2011. aastal saab valimistel osaleda mobiil-IDga. See on Eesti innovatsiooni jaoks märgilise tähtsusega ja maailmas ainulaadne. Kindlasti jätkub mobiilse interneti kasv. Laieneb 3,5G leviala, aga selle kõrval ka 4G leviala.

Redgate Capitali fondijuht Andrei Zaborski:

Teistest parem punktisumma tuligi seetõttu, et meie prognoos oli kõige optimistlikum. Uskusime pöördesse ja see pööre tuli. Mujal maailmas olid tugevad majanduspoliitilised sammud juba tehtud. Muu maailma indikaatorid andsid selge signaali, kandsime globaalse konteksti Eestisse üle ja tegime prognoosi selle baasil.

2011. aastat on keerulisem ennustada, sest tahaks väga eelmisel aastal alanud trendi sirgjoones pikendada ja öelda, et kõik, mis oli 2010. aastal hästi, on hästi ka sel aastal.

Me ei prognoosi majanduse arengus suuri šokke ega pöördeid. Majanduskriisist väljatulek peaks jätkuma nii globaalselt kui ka meil siin kohapeal. Globaalne majandus ei jäta meid mõjutamata ja selle pinnal näeme meie omi vilju.

Redgate Capitalis koostas Postimehele saadetud prognoosi kolmeliikmeline meeskond, kus on peale minu ka Mairo Kaseväli ja Veikko Maripuu. Varade haldamine on üks osa meie ettevõtte tööst, aga ka varade haldamiseks peab olema nägemus nii majanduses kui ka turgudel toimuvast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles