«No sa hakkad nüüd kõva pensioni saama, tegid ju selle teise samba,» ütles sõber sünnipäevapeol Andresele. Tallinlane Andres sai 63-aastaseks ja tal avanes võimalus hakata teise samba pensionifondidest väljamakseid saama.
Pensionär saab teisest sambast esialgu kasina lisaraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiametnik Andres, kes ei soovi oma täisnime ajalehes näha, liitus kogumispensioniga viis aastat tagasi. Tööandja maksis iga kuu tema pensionikontole Swedbanki konservatiivses fondis kaks protsenti brutopalgalt, millele riik lisas veel neli protsenti.
Andres on välja arvutanud, et kui ta nüüd teeb avalduse igakuisteks väljamakseteks, siis lisandub tema riiklikule vanaduspensionile teisest sambast umbes 280 krooni kuus.
Praegu on tema pensionikontol umbkaudu 46 000 krooni, veel aasta tagasi oli summa kopsakam, 53 000 krooni. «Aga ma teen selle avalduse ära, sest mis käes, see käes. Ega ju sedagi tea, kauaks mulle elupäevi on antud,» sõnas Andres.
Tema on üks 6783 pensioniikka jõudnud inimesest, kes jaanuari alguses said õiguse väljamaksetele teise samba pensionifondidest. Aasta jooksul lisandub Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel veel 3141 inimest.
«Olukorras, kus kõikide väärtpaberite, sealhulgas ka teise samba pensionifondide osakute hinnad on madalad, tasub pensioniikka jõudnutel rahulikult järele mõelda, kas on otstarbekas kogumispensioni praegu välja võtta,» soovitas Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Vanasaun. Tema sõnul peaks seda eriti kaaluma need, kellele teise samba pensioniraha ei ole hädavajalik sissetulek ning kes kavatsevad pensionieas edasi töötada.
Vanasaun ütles, et pensioniikka jõudmine ei kohusta teisest sambast pensioni välja võtma. Seadus lubab seda edasi lükata.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst märkis, et teise samba kogumisperiood peaks ideaaljuhul olema ligi 40 aastat.
«Esimestel pensionäridel on see olnud vaid viis aastat. Iga lisanduv aasta kogumist aitab suurendada pensionivara, seega võimalusel võiks inimene jätkata säästmist suurema pensioni saamiseks,» sõnas Holst.
Kolmapäevaks oli väljamaksete saamiseks esitatud 73 avaldust.
LHV Varahalduse juhatuse liige Mihkel Ojasõnul on neile avalduse esitanud kümmekond klienti. «Kõige esimene oli igal juhul väga rõõmus ja tõi meile šokolaadi,» ütles ta.
Teise samba väljamaksete viis oleneb kontole laekunud summa suurusest. Inimesed, kelle pensionikonto väärtus on kuni kümnekordne rahvapensioni määr, võivad kogutud summa korraga välja võtta.
Rahvapensioni määr on praegu 1913,13 krooni, sel juhul võib pensionär korraga kätte saada 19 131,40 krooni, millelt läheb maha 21 protsenti tulumaksu nagu kõigilt väljamaksetelt.
Need, kelle pensionikonto väärtus jääb vahemikku 10–50 rahvapensioni määra, saavad esitada avalduse igakuiste väljamaksete saamiseks otse pensionifondist või sõlmida kindlustusseltsiga pensionilepingu, mille alusel makstakse pensioni kuni isiku eluea lõpuni.
Regulaarsete maksete graafiku määrab kogumispensioni seadusse tehtud parandus, mis tugineb keskmisele elueale. Kehtib põhimõte: mida vanem inimene, seda lühema aja peale saab oma maksed jaotada.
Näiteks 60-aastased saavad teha graafiku minimaalselt 12 aasta peale, 61–62-aastased 11 aasta peale jne. Kui pensionimakseid kindlaks perioodiks ei soovita, võib kindlustusseltsi nõusolekul sõlmida eluaegse pensionilepingu.
Kui konto väärtus ületab 50-kordse rahvapensioni, tuleb väljamaksete saamiseks sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping. Selleks peab esitama avalduse kontohaldurpanka või kindlustusandjale.
Üks neist on Ergo Elukindlustuse AS, kes esimese kindlustusseltsina pakub pensionilepingu sõlmimise võimalust.
Ergo pensionitoodete müügijuht Taave Lips kinnitas, et Ergo teeb väljamakseid kindlustusvõtja elu lõpuni, sõltumata sellest, kas on sõlmitud garantiiperioodiga pensionileping või mitte.
Teise sambaga on Eestis liitunud ligi 580 000 inimest, fondide kogumaht on üle 11 miljardi krooni.