Eestisse seninägematu võimsusega avameretuuleparke kavandav Kanada firma loodab elektrit müüa Euroopasse, kuigi praegu pole Eestil selleks vajalikku välisühendust.
Eesti tuuleenergia kibeleb Euroopasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on oma söakaid elektritootmise plaane avamerel tutvustanud eelkõige AS Nelja Energia, kes soovib Hiiumaa ranniku lähistele merele ehitada kuni 1000-megavatise võimsusega avameretuulepargi.
Eestis tütarfirma Raunistal kaudu asju ajav Vene taustaga Greta Energy kavandab samal ajal suurema kärata veel hiiglaslikumaid tuuleparke, mille kuni 1500-megavatine koguvõimsus jätab häbisse kõik senised maismaatuulepargid.
Greta Energy kodulehe andmeil arvestatakse Hiiumaa avameretuulepargi võimsuseks kuni 1000 megavatti, Purtse pargi võimsuseks aga 500 megavatti.
Kokku on eri firmad esitanud Eesti Energia tütarfirmale, elektrienergia ülekandega tegelevale OÜ-le Põhivõrk taotlusi enam kui 4000 megavati tuuleenergia tootmiseks. Greta Energy võimalikku mahtu pole selle sisse veel arvestatud. Võrdluseks – kogu Eesti suvise elektritarbimise katab ära vaid 450-megavatine võimsus.
«Seda elektrit pole lihtsalt kuskile panna,» tunnistas Põhivõrgu juht Lembit Vali. «Isegi välisühendustega poleks seda kuhugi panna, meil pole naaberriikide elektrisüsteemidega kokkuleppeid elektri sinna müümiseks.»
Greta Energy kõrval on Raunistalis väike, kümne protsendiline osalus ka ASil Mainor, mille üks omanikke Ülo Pärnits tunnistas, et firma plaanid on Eesti mõistes kolossaalsed. «Tuult nii suure hulga energia tootmiseks peaks jätkuma, aga täpsetest arvudest on vara rääkida,» ütles ta. «Praegu käib Hiiumaal tuule mõõtmine, pargi endaga läheb vast neli aastat ikka aega.»
Pärnitsa kinnitusel ei loodagi ettevõte suurt energiahulka Eestis müüa. «Selleks ajaks kui pargi valmis saame, on Euroopa riikide energiasüsteemid juba ühendatud,» oletas ta.
Tänini takistavad tuuleparkide rajamist veekogule Eesti seadused. Praegu kooskõlastusringil olev uus sadamaseaduse eelnõu teeb aga selliste rajatiste ehitamise võimalikuks.
Vali meenutas siiski, et tuuleenergia toetust makstakse aastas vaid 400 gigavatt-tunni elektrienergia eest, mille suudaks toota 200-megavatise võimsusega tuulejaam.
«Ilmselt loodetakse CO2 hinnatõusule või rohelise energia sertifikaatidele,» tõdes ta.
«Tuulejaamade võrku ühendamiseks tuleb siiski ehitada riikide vahele täiesti uued ühendused ja leida võimalused tootmise tasakaalustamiseks ajal, mil tuul ei puhu.»
Vali sõnul saab tuulejaamade heitlikku tootmist piisavalt kiiresti tasakaalustada üksnes gaasi- ja hüdroelektrijaamadega. Või ka hüdroakumulatsioonijaamadega, kus võimsuse ülejäägi korral pumpavad tuulikud vett tammi taha, et suurema tarbimise perioodil sama veega toita hüdrojaama.
«Aga kõrguste vahed on hüdroakumulatsioonijaamade jaoks Eestis liiga väikesed,» tõdes ta. «Nii et tuulikutega ühes blokis peaksid töötama hüdro- või gaasijaamad, aga see teeks tuuleenergia megakalliks.»
Uus sadamaseadus lisab tuulepargi rajamisele ka tingimuse – kooskõlastuse kaitseministeeriumilt. Brittide ja ameeriklaste uuringud näitavad, et tuulegeneraatorite tiivikud võivad risustada radaripilti.
Kirde-Eesti piirkond, kuhu jääks ka Greta Energy avameretuulepark, asub täpselt Kellaveres seisva NATO õhuseireradari ja Peterburi-taguse Lodeinoje Pole sõjalennuvälja vahel. Sellelt lennuväljalt on startinud mitmed Eesti õhuruumi rikkunud lennukid.
Greta Energy Inc on 2004. aastal Kanadas loodud firma.Firmat juhib Moskva ärimees Viktor Belilovski, kes on Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt saanud autasu teenete eest Vene Föderatsioonile.