Neivelt: otsustajad alahindasid kriisi

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Neivelt täna riigikogus.
Indrek Neivelt täna riigikogus. Foto: Peeter Langovits

Pankur Indrek Neivelt ütles riigikogus, et otsustajad on kogu aeg alahinnanud kriisi ja püüdnud olemasolevat süsteemi iga hinna eest käigus hoida.

«Praegune mudel käriseb igast küljest,» lausus Neivelt. «Minu arvates on võtmesõna vastutus. Poliitikud on vastutustundetud, selleks et saaks valitud, antakse suuri lubadusi. Suurettevõtete juhid, börsiettevõtete juhid – kuidas elada üle järgmise kvartaliaruande esitamine, et sind keegi maha ei võta.»

«Vanasti olid pereettevõtted, mõeldi selle peale, et ma pean oma firma andma pojale edasi ja sealt veel edasi. Aga nüüd on horisont kolm kuud, kui ma häid tulemusi ei näita, siis võetakse maha. Ja siis tehaksegi lühiajalisi otsuseid, nii firmajuhtide poolt kui ka poliitikute poolt,» lisas Neivelt.

«Lehman Brothers'i kokkukukkumisega vallandus suur finantskriis, mis kasvas üleilmseks majanduskriisiks. Siis otsustati, et kriisile reageeritakse, et pangad võetakse üle, päästetakse ettevõtted, ning nõudlust toetati riigilaenudega,» kirjeldas Neivelt, kui esines riigikogus suure tähtsusega riikliku küsimuse «Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile» arutelul.

Neivelt toonitas, et probleeme lahendati laenude võtmisega, kuigi juba toona oli laenukoormus ülemäära suur.

«2009. aasta suvel oli selge, et see lahendus ei ole jätkusuutlik, järgmisena ootab meid ees riikide võlakriis ning esimesena langevad sinna lõksu Kreeka, Iirimaa ja Portugal. Nii ka läks,» jätaks Neivelt.

Pankur lisas, et Suurbritannia otsus eelmisel nädalal polnud samuti üllatus, see oli varem teada, et saareriik pole nõus euroliidu alusleppe muutmisega.

«Tahan öelda, et ei ole väga palju üllatusi olnud. Miks ma täna teie ees seda kõike meelde tuletan? Ikka sellepärast, et otsustajad on kogu aeg kriisi alahinnanud. Kogu aeg on tehtud midagi, mis on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja,» ütles Neivelt.

«On alahinnatud turu käitumist. Praegu võib küll julgelt juba öelda, et kui need trendid kõik täpselt jätkuvad, siis varsti on probleemid Prantsusmaaga ja veidi hiljem ka Saksamaaga,» lisas pankur.

Neivelt meenutas, et kui riigi võlakoormus on sajaprotsendiline, siis tähendab võlakirjade seitsmeprotsendiline intressimäär seda, et igal aastal tuleb seitse protsenti SKTst maksta intressideks. Kuna riigieelarve maht on umbes 30-40 protsenti SKTst, siis tähendab see, et igal aastal läheb umbes 20 protsenti SKT võlausaldajatele intressideks.

2009. aastal oli meil hea ja lihtne elada – Rootsi riik garanteeris meie pangad, Soome riik andis meie ehitajatele tööd ja lendasime Air Balticuga Läti maksumaksja kulul Euroopasse. Nendele jäid võlad, meil võlga ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles