Varblane: võlakriis on tegelikult konkurentsivõime kriis
13. detsember 2011, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli majandusprofessor, akadeemik Urmas Varblane ütles riigikogu ees, et Aasia roll maailmas kasvab ja Euroopa tähtsus ning mõjukus kahaneb.
Varblane esines riigikogus suure tähtsusega riikliku küsimuse «Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile» arutelul. Ta tõi näiteks Portugali, kes praegu püüab raha hankida Angolalt.
«Euroopa otsib piinlikult raha, kuidas rahastada oma võlga ja siin on haruldane näide, kus Portugal küsib Angola käest raha. Kuidas maailm on pöördunud!» hüüatas professor.
«Räägime tegelikult konkurentsivõime kriisist, sellest, et riigid ei ole enam võimelised maailmaturul konkureerima, ja siis tulevad sinna juurde panganduskriis, usaldusväärsuse kriis ja lõpuks loomulikult, kui on nii palju probleeme, poliitiline kriis,» lausus professor. «Selle taga on Euroopa marginaliseerumise probleemid, mis on tõepoolest väga tõsised. Aasia roll kasvab.»
Varblane tõi näiteks, et Euroopa riikide tootlikkuse kasv on pidevalt aeglustunud. Eriti tugevalt annab see tunda Vahemeremaades. Põhjamaad erinevad selles osas, sest on väga palju panustanud haridusse, inimkapitali. Varblase sõnul on meil seetõttu naabritega kõvasti vedanud
Varblane ütles, et rahaturgude usaldus euro vastu on kadunud seetõttu, et euro taga ei ole riiki. Ta põhjendas seda sellega, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide majandusnäitajad on võrreldavad, kuid Ameerikat rahaturud usaldavad, Euroopat mitte.
Kriisist väljumiseks tegi Varblane järgmised ettepanekud: konkurentsivõime parandamine, rangemad eelarvereeglid ja stabilisatsioonimehhanism.
«Konkurentsivõime parandamisest on räägitud kõikides paktides järgemööda, ainult et tootlikkuse näitajad lähevad järjest halvemaks. Ja tegelikult seda ei toimu,» kommenteeris Varblane.
Varblane tuletas meelde, et juba sõlmitud poliitilised kokkulepped on ebakindlad, sest riigijuhtide vahetudes võivad uued tegijad senised otsused vaidlustada.
Professor märkis, et Hiina on praegu loomas kahte fondi, Hiina-Euroopa ja Hiina-Ameerika fondi, mis kokku on suurusjärgus 300 miljardit.
«See on selge näide, kus Hiina on ka aru saanud, et eurotsooni kokkukukkumine ei ole ka tema huvides. Maailma vastastikune sõltuvus on jõudnud nii kaugele, et arutades seda Eesti ja võlakriisi küsimusena, peaksime mõtlema selle peale maailma seisukohalt. Euroopa koht maailmas on praegu tegelikult kaalul!» ütles Varblane.