Prokurör: Reiljan nõustas isiklikult Merko Ehituse maadevahetusi
13. detsember 2011, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokuröride eilsest süüdistuskõnest selgus, et endine keskkonnaminister Villu Reiljan ja ka maa-ameti juht Kalev Kangur nõustasid kellaajast küsimata Merko ja teiste nende valitud ettevõtjate maadevahetustehinguid.
Maadevahetuse protsess jõudis eile vahefinišisse, kui kohtunik Valeri Lõõnik luges kohtuliku uurimise lõppenuks. Eeluurimisel kogutud tõendid on hinnatud, tunnistajad kuulatud ja kohtualused küsitletud. Jäänud on veel kohtukõned ja otsuse väljakuulutamine.
Protsess ise algas kaks aastat ja üks kuu tagasi, aga selleks, et kõigi finantsiliselt keerukate tehingute jälgi ajada, tuleb kohati ajas tagasi minna eelmise sajandi 1990. aastate esimesse poolde.
Töötasid ööd ja päevad
Prokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler alustasid eile süüdistuskõne ettelugemist.
«Villu Reiljan ja Kalev Kangur pakkusid isikutele, kellelt said altkäemaksu, kuidas on kõige soodsam omandada nende pakutud kinnistuid,» lausus Feldmanis. «Kõige soodsam oli vahetusmenetlus.»
Prokurörid märkisid, et riigile kuulunud ehituskrunte sai omandada umbes poole odavamalt, vahetades neid looduskaitse piirangutega kruntide vastu.
Endine mõjukas poliitik Reiljan ja endine kõrge riigiametnik Kangur töötasid prokuröride kirjelduse järgi ööd kui päevad selle nimel, et valitud ärimehed saaks maatehingud tehtud. Nad nõustasid isiklikult, pidasid läbirääkimisi, mõjutasid maatükkide hindu, valisid ostjaid ja kui vaja, siis peitsid ka mõne ametiasutuse kirja.
«Toomas Annusel oli võimalik igal ajahetkel olenemata kellaajast saada infot riigiametnikult, kes otsustas maadevahetuse läbiviimist,» kinnitas Feldmanis.
Üks kriitiline hetk Merko aetud maadevahetustes oli 2004. aastal. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen saatis keskkonnaministeeriumile rutiinse kirja, küsides mõne looduskaitsealuse kinnistu tagastamise kohta õigusjärgsetele omanikele. Need kinnistud pidid minema vahetuskaubaks väärtuslike ehituskruntide vastu.
Feldmanis selgitas kohtusaalis, et keskkonnaministeerium oleks niisugusele kirjale pidanud seaduse järgi vastama, et looduskaitsealuseid kinnistuid ei tohi tagastada. Feldmanis märkis, et see kiri ei jõudnud kunagi ministeeriumi kirjade registrisse.
Annus on seni kohtus väitnud, et tema tutvus Reiljaniga oli formaalne: ehitusfirma omanik pidi viisakusest suhtlema tähtsa poliitikuga, kelle alluvad tellisid Merkolt ehitustöid. Feldmanise kohtukõnest selgus, et nad olid siiski tihedas ärilises läbikäimises.
Toetudes pealtkuulatud kõnedele, rääkis Feldmanis, et kolmik Annus, Reiljan ja Kangur kogunes 2004. aasta oktoobri algul Reiljani korterisse Tallinnas Tina tänaval kriisikohtumisele.
Kõnede salvestustest selgub, et Kanguri juuresolekul hakkas Annus võtma kõnesid alluvatele, jagades neile juhtnööre, kuidas «kirjakriis» lahendada. Telefonikõnede lindistustest on kuulda, kuidas Annus pöördub seejuures vahepeal asjaolude täpsustamiseks Kanguri poole.
Annus süüdistas oma toonast alluvat Aivar Kempit selles, et Jäppinen sellise kirja saatis. «Noh, saad aru, peale sellise kirja viimist linnavalitsusse pole meil kuhugi vahetusavaldusi viia,» tsiteeris Feldmanis.
Mängu toodi variisikud
Kempi sai korralduse viia vajalikud paberid otse maa-ameti valvelauda, käsipostiga. Kriis lahenes, kavandatud maadevahetus sai teoks. See oli vaid üks näide mitme aasta jooksul kestnud tihedast koostööst.
Feldmanis toonitas, et kui Kangur ja Reiljan oleks seadnud avalikud huvid esikohale, poleks paljusid looduskaitsealuseid krunte, mida hakati kasutama maadevahetuses, õigusjärgsetele omanikele tagastatud või oleks riik need eelisostu eesõigust kasutades ära ostnud.
Feldmanis toonitas, et Reiljani ministriks oleku ajal 2003–2006 oli eelisostuõiguse jaoks raha piisavalt. Feldmanis märkis ka seda, et börsifirmana püüdis Merko vältida maadevahetusi.
Selleks tulid mängu variisikud. Keskse persoonina figureerib selles rollis Koit Uus, samuti Elar Liblik.
Feldmanis kinnitas: Kangur ja Reiljan tegid kõik selleks, et Merko variisikud või maade ostuga tegelevad tütarfirmad saaksid võimalikult soodsalt maid vahetada.
«Teistele isikutele selliseid eeliseid ei tagatud ega nende huvidega sel viisil ei arvestatud,» märkis Feldmanis.
Kangur, Annus ja Reiljan peavad süüdistusi alusetuks.