Harju Elektri juht: näen Eestile helgeid võimalusi
12. detsember 2011, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASi Harju Elekter juhatuse esimees Andres Allikmäe usub, et nii Euroopa kui Põhjamaade majandused võivad pikemas perspektiivis varasemast enam oma pilku Eestile ja Baltimaadele pöörata.
«Ma ei või täna kinnitada ega samas ka ümber lükata, et välisnõudlus hakkaks drastiliselt vähenema. Ma ei oska ka täpsemalt aru saada majandusliku ebakindlusega kaasnevatest märkidest meie segmendis.
Ilmselt on meid ümbritsemas üsnagi paks teadmatuse pilv, milles on nii ebakindlust, aga ka üsna palju spekulatsioone ja paanikailminguid, millest tingimata kõigele ei ole ratsionaalset selgitust. Kuna «nähtavus» on piiratud, tuleb olla järelduste ja arvamustega hoolikas ja ettevaatlik,» kommenteeris Allikmäe väliskaubanduse situatsiooni.
«Vaatamata kõigele näen ma Eestile ja Baltikumile tervikuna hoopiski helgemaid võimalusi, sest pikemas perspektiivis võib Euroopa, sealhulgas ka Põhja-Euroopa arenenud majanduste pilk pöörduda rohkemgi siiapoole.
Kuna raha on maailmas küll ja veelgi, tekib küsimus, kuhu seda paigutatakse. Kuna aktsiad ja võlakirjad on ebakindel kraam, eriti veel mingid kerge majandusvaimupuudega riikide võlakirjad, siis miks ei võiks vaba raha pürgida investeeringute kaudu tootmisesse, infrastruktuuri ja laenuturule,» hindas Harju Elektri juht.
Kuna Harju Elektri põhitegevus on suunatud paljuski energeetika elektrijaotussüsteemidele ning tööstusautomaatika ja protsessijuhtimise segmentidele, võivad pikemad lepingud kesta aasta või enamgi.
«Seetõttu ehk ongi nii, et meie näeme vähemalt 6 järgnevaks kuuks veel üsnagi mahukaid tellimusraamatuid, aga müügitöö käib ja äriline aktiivsus on endiselt kõrge.
Meie konsolideeritud müügimahtudest on pea 70 protsenti Eestist väljaspool. Seetõttu oleme keskpikas perspektiivis vägagi uudishimulikud, mis toimub meie sihtturgude majandusruumis, milline mõju on neile nii võla- kui ka finantskriisil, kuidas euro asjadesse suhtub ning milline on tegelikult klientide investeerimisjulgus ja finantseerimisvõimekus,» lisas Allimäe.