Eesti Pank: Eesti laenuturg ei vaja praegu nii järsku sekkumist

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märten Ross.
Märten Ross. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles, et praegune laenuturu analüüs ei näita, et eluasemelaenu turul toimuksid valitsuse kiiret sekkumist nõudvad negatiivsed muutused, nagu eeldab rahandusministri ettepanek intressipuhkuse toetamiseks.


«Riigi või kohalike omavalitsuste võimalik sekkumine peab olema eelkõige suunatud väikese sissetulekuga, haavatavate majapidamiste toetamiseks ja seda eelkõige sotsiaalpoliitiliste vahenditega,» märkis Ross.



Ta hoiatas, et riiklik sekkumine maksepuhkuse või intressimaksete ulatusliku subsideerimisega võib omada negatiivset mõju eluaseme- ja eluasemelaenuturule. Kinnisvara hindade kohandumine uue reaalsusega peab toimuma turu enda toimemehhanismide kaudu, sest vastasel juhul väheneks taskukohaste eluasemete pakkumine.

Lisaks võivad need sammud vaid edasi lükata võlakoorma vähendamist praegu ja seega võivad mõned pered olla aasta pärast veel märksa tõsisemate probleemide ees. Eluaseme ostmise kõrval pakub alternatiivseid võimalusi üüriturg ning seda majanduse toimemehhanismi ei tohiks riiklik sekkumine takistada.

Pankade kasu seisneb selles, et riik võtab osa riske, osa kulusid enda kanda, mida pank muidu tavalistes turutingimustes kandma peaks näiteks laenumakset vähendades, osa laenu maha kandes vms.

Rossi sõnul peab iga isik laenu võtmisel lähtuma enda majanduslikust olukorrast ning hindama, kas laenu tagasimaksmisega tullakse toime ka siis, kui sissetulekud vähenevad. «Pankade laenutingimused ei sõltu riiklike abipakettide olemasolust, kuid kindlasti oleksid inimesed riskialtimad, kui saaksid loota riiklikule abile. See omakorda tähendaks suuremat laenukoormust, kui see ühiskonnale kasulik oleks,» selgitas ta.

Eesti Panga arusaama järgi ei vaja finantssüsteem normaalseks toimimiseks praegu selliseid suuri samme. «Hättasattunud laenuvõtjate toetamine pole kuidagi olulisem võrreldes teiste sotsiaaltoetuste või riiklikult oluliste kuludega. Selles mõttes on antud juhul kaalukeeleks mitte niivõrd küsimus sellest, kas laenu võtnud inimesi toetada või mitte, vaid analüüs, kas see on põhjendatum, kui näiteks nende töötute toetamine, kes laenu pole võtnud,» lausus Ross.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles