Aastaks 2050 kasvab inimkond tõenäoliselt veel kahe miljardi võrra. Sellise hulga toitmiseks ei pruugi inimeste kasutuses olevast põllumaast piisata, hoiatas Maailma Toiduorganisatsioon sel nädalal avaldatud analüüsis, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.
ÜRO kliimakonverentsil avaldatud raport põhines Maailma Toiduorganisatsiooni andmebaasidel. Esimest korda hindas toiduorganisatsioon kogu planeedi maakasutust ning vee kättesaadavust ning tegi selle põhjal tulevikuennustusi.
Teetähiseks on aasta 2050, kus inimeste arvuks prognoositakse üheksa miljardit. Toiduorganisatsiooni hinnangul peavad põllumehed inimkonna vajaduste rahuldamiseks tootma siis 70 protsenti rohkem toitu kui praegu.
Esmapilgul ei tundu see võimatu. Viimase viiekümne aasta jooksul on haritava maa pindala kasvanud 12 protsenti. Niisutatavate põldude hulk on sama aja jooksul kasvanud kaks korda ning tõhusam põllupidamine suurendas tootlikkuse ligi kolmekordseks.
Paraku on ekspertide hinnangul suur osa harimiskõlbulikust maast juba kasutusel ning seda sugugi mitte jätkusuutlikul moel. Praegune põllumajandus tekitab tihti pinnase erosiooni ning raiskab vett.
Uurimuse kohaselt on veerand maismaast mingil moel kahjustatud – olgu selleks erodeerunud põllumaa või vähenenud elurikkusega looduslikud alad.
Probleemseid piirkondi leidub kõigil mandritel. Lääne-Euroopas reostab intensiivne põllumajandus keskkonda ning looduslikud maastikud on asendunud suurte põllumassiividega.
Himaalajas, Andides ja Lõuna-Aafrikas kandub viljakas muld ära erosiooni ning tulvavete tõttu. Maailma veevarud vähenevad ning põhjavesi kannatab saastumise all.
Toiduorganisatsiooni sõnul on vaja tõhustada niisutussüsteeme ning põllumaad otstarbekamalt kasutada.
Raport rõhutab, et praegused tootmisviisid ohustavad nii keskkonda kui põllumajanduse jätkusuutlikkust.
Aastal 2050 ei pruugi olemasolevatest ressurssidest enam piisata inimkonna kasvavate vajaduste jaoks. Seepärast peab tegutsema praegu.
Vajalikud tegevused on üsna kulukad, ainuüksi arengumaade põllumajanduse niisutussüsteemide tõhustamiseks on Dioufi hinnangul vaja biljon dollarit, üle 160 miljardi kulub muldade kaitseks.