Holsmer: madala pensioni vastu aitab haridus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevikus sõltub inimese pension üha enam palgast, mida ta tööl käies teenis. Sestap on hea haridus, mis tagab ka kõrgema sissetuleku, reformierakondlasest riigikogu liikme Remo Holsmeri kinnitusel parim vahend kasina pensioni vastu.
«Riskirühmade ja madalamat palka saavate inimeste vähendamise ravimiks on õppimine ja kõrgem haridustase. Mitmed uuringud on näidanud otsest seost kõrgema haridustaseme ja inimeste sissetulekute vahel,» nentis Holsmer.
«See on kindlasti koht, kus riik saab oma õla alla panna. Ka järgmise aasta eelarves on haridusvaldkond kõige suurema kasvuga,» lisas ta.
Eestis toimiva pensionisüsteemi ülesehitamisel oli üheks eesmärgiks see, et keskmise pensioni suhe keskmisse netopalka oleks vähemalt 40-50 protsenti. Viimastel aastatel on see näitaja kasvanud. «Niisamuti on oluline rõhutada, et iga töötaja huvides on see, et tema töötasult oleks makstud maksud. N-ö mustalt töötades riskitakse oma pensionipõlvega,» tõi Holsmer välja.
Tulevikus väheneb töötegijate osakaal võrreldes pensioniealistega, see survestab riiklikku pensionikindlustussüsteemi. Samas süsteemi kokkuvarisemist Holsmeri sõnul ette näha ei ole ning ka edaspidi jääb suhe keskmise palga ja pensioni vahel samaks.
Tänases Postimehes on välja toodud, et inimene, kes teenib miinimumpalka, saab tulevikus pensioni, mis on tänases vääringus 155 eurot. Holsmeri sõnul on aga tendentslik eeldada, et inimene töötab kogu elu ainult miinimumpalga eest.
Sama lugu on ka riigikogu liikmete pensionitega. Nimelt tuleks keskmisest kolm korda suurema pensioni saamiseks riigikogus veeta 30 aastat.