Juhtkiri: kadunud raha
5. jaanuar 2009, 22:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionifondiäri on pankadele mõnus ja tulus. Ligi 600 000 inimest on fondidega kohutuslikus korras seotud, noorematel inimestel on liitumine sunniviisiline. Kindel äri, igalt sissemakstud summalt tuleb tasu, igal aastal teenib pank fondilt valitsemistasu, väljamaksel on samuti tasu esilagu veel alles. Nagu Buratino lollide maa rahapuu. Jalgadega hääletada ka ei saa, sest pensionifondi saab vahetada vaid ühe korra aastas.
Lugedes pensionifondide mulluseid tulemusi, kus just suurpankade fondid on silmatorkavalt nõrgad, jääb õhku küsimus, et äkki suurte fondide jaoks ongi see äri just sellise mudeliga nagu algul kirjeldasime. Raha tuleb niikuinii sisse ja fondi väärtuse languse saab rahumeeli ajada ülemaailmse finantskriisi kaela. Kui kellegi raha kaob, siis see pole ju panga raha.
Ometi peaks just suurpankadel olema vahendeid ja võimalusi riskide hajutamiseks. Danske Capitali head tulemused sellele viitavad. Samas püsib ka kodumaine LHV silmapaistvalt heas kirjas. Nii et vähemalt pensionivara tootluse järgi on Eestis siiski veel olemas kõvast puust pankureid.