Kreeka keskpanga president teatas eile, et pangahoiuste hulk on viimase kahe kuuga oluliselt vähenenud. Poliitiliste pingete kasvades on rahvas võtnud välja miljardeid eurosid.
Raha põgeneb Kreeka pankadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
George Provopoulos ütles parlamendikomiteele, et septembris ja oktoobris oli raha väljavool pangandussüsteemist vastavalt 5,5 ja 6,5 miljardit eurot.
«Need olid kaks väga halba kuud, tänu poliitilisele ebakindlusele,» ütles Provopoulos.
Mulluse septembri ja oktoobriga võrreldes on raha väljavool kolmekordistunud. Siis võeti Kreeka keskpanga andmetel süsteemist välja ligikaudu 4 miljardit eurot.
Analüütikute sõnutsi peegeldab raha väljavõtmine konkreetseid majanduslikke ja poliitilisi sündmusi ajal, mil endine peaminister Giorgios Papandreou üritas viimase jõuga eelarve-eesmärke täita ja komistas lõpuks omaenda katse otsa korraldada viimase abipaketi osas referendum.
«Ebakindlus kasvas, kuna Prantsuse ja Saksa liidrid mainisid avalikult Kreeka eurotsoonist väljaviskamise võimalust. Inimesed läksid otseteed panka,» ütles Ateena uuringufirma IOBE direktor Yiannis Stournaras.
Arvamusküsitlused näitasid, et kreeklased olid üha enam mures riigi korratu pankroti ning drahmi tagasituleku pärast.
Novembri esimesel nädalal võeti pankadest välja veel 1 miljard eurot – siis oli käimas Papandreou järeltulija otsimine peaministri ametisse.
Trend pöördus aga teravalt, kui endine Euroopa Keskpanga asepresident Lucas Papademos 10. novembril parteiülese valitsuse etteotsa asetati.
«Raha väljavool lõppes kohe, kui uus valitsus paika sai. Aga tagasi tulema ta veel hakanud ei ole,» ütles keskpanga pressiesindaja.
Hoiused Kreeka pankades on tänavu järjekindlalt kokku kuivanud, taustaks süvenev majanduslangus. Septembri lõpu seisuga oli pankades hoiul kokku 183,2 miljardit eurot – 25 protsenti vähem, kui kriisi hakul möödunud aasta alguses.
Väljavool on teravanud Kreeka pankade likviidsusprobleeme, mistõttu ettevõtted on olnud sunnitud maksma tagasi laene ja tegutsema omaenda rahadega. Eraviisilised hoiustajad on toimetanud oma raha välismaale – peamiselt Kreeka pankade filiaalidesse Küprosel ja Londonis.
Raha väljavõtmise tempo kiirenes septembris pärast kahe uue maksu väljakuulutamist. Üks oli mullu deklareeritud tulul põhinev ühekordne «solidaarsusmaks», teine oli varamaks.
Oktoobris halvenes meeleolu veelgi, kui sotsialistidest seadusandjad ähvardasid mässuga 2012. aasta eelarveettepanekute vastu.
«Silmaga nähtavaid paanika märke, nagu järjekordi pangakontorite uste taga, pole olnud. Aga viimastel nädalatel on inimesed toimetanud raha välispankade filiaalidesse Ateenas või mõnda suuremasse Kreeka panka, et tunda end turvalisemalt,» ütles Stournaras.
Kreeka suurim kommertspank National Bank of Greece ütles eile, et on täheldanud tänavu esimese kolme kvartaliga hoiuste vähenemist. Samas olevat NBG hoiuste osakaal pangandussüsteemis kasvanud kolmandas kvartalis 34,5 protsendi peale.
Copyright The Financial Times Limited 2011.