Rahvusvahelised ettevõtted sepistavad varuplaane euroala lagunemise puhuks, selgub intervjuudest tosinate tegevjuhtidega.
Firmad valmistuvad euro otsaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegevjuhid on mures Euroopa poliitiliste liidrite võimetuse pärast võlakriisi vaos hoida ning tunnistavad, et peavad vajalikuks kaitsta oma ettevõtteid krahhi eest, mille vastu soovmõtlemine enam ei aita.
Kui Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Nicolas Sarkozy detsembri alguses Kreeka euroalast lahkumise variandi välja käisid, oli tegemist ajaloolise pretsedendiga: esmakordselt julgesid kõrged Euroopa ametnikud seada küsimärgi alla oma 13-aastase rahaliidu eksperimendi kestmajäämise.
«Me hakkasime mõtlema, kuidas see [lagunemine] välja näeks,» ütles eile Diageo Europe’i president Andrew Morgan. «Kui euro asjus tuleb mingisugune suurem muutus... siis oleme me hoopistükkis teises olukorras. Kui riigid väljuvad eurost, siis tuleb massiivne devalvatsioon, mis teeb importbrändid väga-väga kalliks.»
Autotootjad, energiaettevõtted, tarbekaupade valmistajad ja teised rahvusvahelise haardega tegijad üritavad minimeerida riske, paigutades rahareserve turvalistesse investeeringutesse ning kärpides mitteolulisi kulutusi.
Siemens on asutanud isegi omaenda panga, mille abil saab raha Euroopa Keskpanka hoiule panna.
Mõned uurivad ekspertide abiga, millised oleksid euroala lagunemise juriidilised mõjud piiriülestele kaubanduslepetele ja laenulepingutele. Kontrastiks sellele ei ole enamik väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid praktiliselt mingeid finantsilisi ega juriidilisi ettevalmistusi teinud.
«Turuosalised ja üha enam ka reaalse äri esindajad arvestavad kokku lagunemisstsenaariumi hinda,» ütles Brüsseli mõttekoja Bruegeli direktor Jean Pisani-Ferry. «Eks see asi tundub ju siiamaani lausa uskumatu, rääkimata siis üksikasjade lahkamisest, kuid üks mõistlik inimene peab seda võimalust arvestama.»
Mõned globaalsed ärid ütlevad, et euro lagunemine on küll ränk, aga et sellega tuleb toime.
«Me lõime laias laastus kokku, millised oleksid Portugali eurost lahkumise tagajärjed,» ütles Volkswagen Autoeuropa (VW Portugali esindus) finantsdirektor Jürgen Dieter Hoffmann. «Nägime, et üldiselt ei olekski asi eriti tõsine, kuna tegeleme peamiselt ekspordiga ja kuulume ülemaailmsesse gruppi.»
Mõned Prantsuse, Itaalia ja Hispaania tegevjuhid ütlesid, et neil on plaanid paigas tõsiste finantsiliste raputuste puhuks, kuid konkreetseid euro lagunemise kavasid ei ole. Nende hinnangul võiks regiooni olukord veelgi ebastabiilsemaks muutuda, kui avalikkus saaks teada, et firmad valmistuvad kõige hullemaks.
Copyright The Financial Times Limited 2011.