Rahandusministrite silmad ripuvad IMFi küljes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile õhtul Brüsselis koos istunud euroala rahandusministrid kaalusid radikaalseid retsepte võlakriisi tulemüüri ehitamiseks – mõistes, et 440 miljardi eurose EFSFi «võimendus» jääb plaanitust poole jõuetumaks.
Ministrid arutasid muuhulgas võimalust, et Euroopa Keskpank võiks laenata raskustes riikidele raha Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu.
Euroopa majandusvolinik Olli Rehn ütles, et parasjagu käivad IMFi laenuvõimsuse suurendamise läbirääkimised, kuid keeldus täpsustamast, kust see raha tulla võiks.
«Me peame praegu koos IMFiga läbirääkimisi potentsiaalsete toetajatega, kes teeksid seda kahepoolsete laenude kujul,» ütles Rehn. «Euroala liikmete ridades on väga laiapõhjaline toetus IMFi ressursside kasvatamisele kahepoolsete laenude abil.»
Euroopa Keskpanga (EKP) finantsabi Itaaliale IMFi kaudu tähendaks panga jaoks karmi kannapööret. Oodata võib Saksa Bundesbanki raevukat vastuseisu.
EKP ei tahaks Rooma pealt survet ära võtta, kartes, et viimane ei oleks siis piisavalt motiveeritud rakendama eelarve- ja struktuurseid reforme.
Ministrid kiitsid heaks kaks EFSFi võimendamise varianti – kindlustuse kahjukannatajatele ja mehhanismi välisinvestorite kaasamiseks – millest varem loodeti fondi allesjäänud 250 miljardi euro võimendumist enam kui 1 triljoni euro peale.
Kuid EFSFi juht Klaus Regling ütles koosolekulistele, et turutingimuste järsu halvenemise tõttu jääb 1 triljoni euro eesmärgist kõvasti vajaka. Ta keeldus andmast avalikkuse ees täpsemat hinnangut.
Mõned kõrged Euroopa ametnikud ütlevad, et võimendus tuleb ilmselt vaid kahe- kuni kolmekordne. Ilmselt kasvab fondi tulejõud vaid 600 miljardi euro peale, mida analüütikute hinnangul on Hispaania või Itaalia kaitsemiseks liiga vähe.
Küsimärgid kõrguvad ka välisinvestorite kaasamise mehhanismi kohal, kuna selle vastu pole keegi huvi tundnud.
Regling ütles, et kui investoritele pakutakse «äriliselt tahket toodet», peaks huvi tekkima. Kuid ta lisas: «Me ei eelda investoritelt eelseisvatel päevadel ja nädalatel suuri summasid. Võimendamine võtab aega.»
Analüütikud väidavad üha valjemini, et üksmes EKP suudaks kriisiga edukalt rinda pista. EKP on aga kinni juriidiliste takistuste taga, mida Saksamaa rangelt ja sõnasõnaliselt tõlgendab.
IMFi kaudu minek kujutaks endast viisi nimetatud takistuste alistamiseks.
Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden ütles nii: «Ma arvan, et EFSF üksi kõiki probleeme lahendada ei suuda. Meil tuleb tegutseda koos IMFi ja EKPga, arvestades ühtlasi viimase sõltumatusest tulenevaid raame.»
Lisaks EKP ja IMFi krediidiliinidele pakuti ministride koosolekul välja ka teisi viise EFSFi võimendamiseks.
Ministrid teavad, et EFSFile panganduslitsentsi andmine ei läheks läbi. Seepärast arutatati järgmist võimalust: EFSFile antaks volitused vahetada ostetud riigivõlakirju kommertspankade laenude vastu. Pangad omakorda saaksid kasutada omandatud riigivõlakirju tagatiseks EKP likviidsuse vastu.
Selline keerukas struktuur suurendaks EFSFi tulejõudu. Kuid riskid oleksid arvestatavad ning asi vajaks ka EKP enda heakskiitu ja koostöövalmidust. Milles ei saa kaugeltki kindel olla.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.