Uuest aastast läheb Tartu Ülikool üle kahekojalisele juhtimissüsteemile. E24 heidab pilgu tagasi ja lekitab avalikkusele viie uue alamkoja ehk senati liikme valimise tagamaad.
Kuidas iseennast rahvusülikooli juhtorganisse määrata
27. november 2011, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt värskele Tartu Ülikooli seadusele alustab 11-liikmelise nõukogu kõrval 1. jaanuarist tööd senat, mille 22 liikmest viis moodustavad üliõpilased, kelle konkreetsed isikud määrab üliõpilasesindus (TÜÜE). Mil viisil täpselt seda teha, on esinduse enda otsustuspädevuses. Seni on meediasse jõudnud vaid põgus kokkuvõte, mille kohaselt valiti senatisse loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Friedrich Kaasik, filosoofiateaduskonna magistrant Ingmar Jaska, arstiteaduskonna magistrant Eno-Martin Lotman, matemaatika-informaatikateaduskonna bakalaureuseastme üliõpilane Erik Raudsepp ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna tudeng Silver Ool. Nagu aga selgub alltoodud katketest, kulges protsess mööda märksa keerulisemaid radu.
4. september 2011
Üliõpilasesinduse üldkoosolekul selgitab esimees Alo Lõoke (IRL), et tuleb paika panna senati liikmete valimise kord, sealjuures silmas pidades, et viie liikme seas peab olema esindajaid nii kolmest õppeastmest (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) kui neljast õppevaldkonnast (realia, humaniora, socialia ja medicina).
«Hästi keeruline on leida lahendus, et me saaksime valida kolm õppeastet ja neli valdkonda. Ettepanek on valida niimoodi, et meil tekiks häälte järgi pingerida,» märgib Lõoke.
Pärast pikka arutelu tehniliste detailide üle võtab kvoorum vastu otsuse, et senati liikmed selgitab 31 esinduse liikme seas läbi viidud hääletus, kusjuures häälte lugemisel lähtutakse põhimõttest, et iga õppeaste ja -valdkond saaks esindatud.
18. september 2011
Tavapärase kuuajase vahe pidamise asemel koguneb esindus uuesti, sest juhatus on ootamatult välja kuulutanud erakorralise koosoleku. Lõokese sõnade kohaselt on juhatusele tulnud «heatahtlikke soovitusi», et senati liikmete valimist ei aetaks ülearu keeruliseks, ning seetõttu peaks juhatus üldise hääletuse korraldamise asemel potentsiaalsed liikmed ise välja valima ja need esindusele lihthäälteenamusega kinnitamiseks esitama.
Juhatus on aru saanud, et peame tegema eeltööd, et leida just need viis kõige
«Juhatus on aru saanud, et peame tegema eeltööd, et leida just need viis kõige sobivamat kandidaati,» sõnab Lõoke. «Ülikooli tulevases senatis on viis tudengite esindajat, see vastutus on üsna suur ja meie võimalused on suured, siis peame väga targasti valima sinna inimesed.»
«Kas juhatuse liikmed ise ka kandideerivad senatisse? Sel juhul tekib väike konflikt. Miks siis praegust esindust ei usaldata?» küsib keskerakondlane Holar Sepp.
«Kandideerivad küll, igal kandideerijal peab olema kaks soovitajat. Juhatus teeb valiku ja esitab selle esindusele, 31 esinduse liiget teevad lõpliku valiku. Vaatame ikka seda, et kataksime ära, nii hästi kui võimalik, õppeastmed ja valdkonnad. Juhatusel on mandaat, et teha see eelvalik, 31 liikmel on mandaat, et teha see lõplik valik. Selline süsteem ei ole esmakordne kuskil,» vastab Lõoke.
Pikema aruteluta kinnitab esindus uue valimiskorra häältega 16:3.
16. oktoober 2011
Üliõpilasesindus koguneb koosolekult, mille eesmärgiks on viis tudengite esindajat välja selgitada. Juhatus on 12 laekunud avalduse seast välja valinud viis kandidaati: Ingmar Jaska, Eno-Martin Lotman, Friedrich Kaasik, Erik Raudsepp ja Alo Lõoke.
«Valik ei olnud kuidagimoodi lihtne, vaid väga keeruline, ja sellest tulebki aru saada, et situatsioon on keeruline,» juhatab Lõoke päevakorrapunkti sisse. «Oleme arutanud ka eelmisel koosolekul, miks see kord just selline peaks olema.»
Ent sedapuhku ei kulge koosolek juhatusele soodsas suunas. Enne hääletust võtab sõna TÜÜE vilistlaskogu esimees Keijo Lindeberg, kes annab juhatusele ja uuele valimiskorrale hävitava hinnangu.
«Võib öelda, et TÜÜE on võtnud suuna «demokraatia»suunas, mis meenutab pigem Valgevenet,» seisab Lindebergi kirjalikus pöördumises. «Üliõpilastest senati liikmete «valimise» kord on kindlasti üks kõige ebademokraatlikumaid dokumente, mida ma TÜÜE-s näinud olen ning tegemist on ka dokumendiga, kuhu on huvide konflikt sisse kirjutatud. Kui senatisse kandideerivad juhatuse liikmed, siis kuidas on võimalik juhatuse liikmetel endal otsustada, kelle nad senatisse valivad?»
«Võib öelda, et TÜÜE on võtnud suuna «demokraatia»suunas, mis meenutab pigem Valgevenet,»seisab Lindebergi kirjalikus pöördumises. «Üliõpilastest senati liikmete «valimise»kord on kindlasti üks kõige ebademokraatlikumaid dokumente, mida ma TÜÜE-s näinud olen ning tegemist on ka dokumendiga, kuhu on huvide konflikt sisse kirjutatud. Kui senatisse kandideerivad juhatuse liikmed, siis kuidas on võimalik juhatuse liikmetel endal otsustada, kelle nad senatisse valivad?»Võib öelda, et TÜÜE on võtnud suuna „demokraatia“ suunas, mis
meenutab pigem Valgevenet. Üliõpilastest senati liikmete „valimise“ kord on kindlasti
üks kõige ebademokraatlikumaid dokumente, mida ma TÜÜE-s näinud olen ning
tegemist on ka dokumendiga, kuhu on huvide konflikt sisse kirjutatud. Kui senatisse
kandideerivad juhatuse liikmed, siis kuidas on võimalik juhatuse liikmetel endal
otsustada, kelle nad senatisse valivad?
Kõigil kandidaatidel on võimalus lühikeseks enesetutvustuseks ja teiste seas astub üles ka Lõoke: «Socialia valdkonnas esitas juhatus kandidaadiks Alo Lõokese. Ma olen esimehena kolmandat hooaega ülikooli nõukogus ja nüüd ka põhikirjakomisjonis viimased seitse kuud töötanud selle nimel, et saada uus põhikiri - olnud kõikide muudatuste sees, üsna hästi kursis nendega. Pean ennast pädevaks kandidaadiks, teen kõik oma võimaluste piires.»
Jens Raevald (Keskerakond) küsib: «Kummaga sul rohkem probleeme on, kas demokraatiast arusaamisega või vaimse tervisega? Sa kandideerid senatisse olukorras, kus sa ise oled senati liikmeid valiva juhatuse esimees.»
valiku esitab selle esindusele, 31 esinduse liiget teevad lõpliku valik
«Esinduse üldkoosolek tegi sellise otsuse eelmisel korral, juhatus peab selle valima,» kõlab vastus.
Enneolematult terav õhkkond kulmineerub hääletustulemustes: kui teised kandidaadid saavad vajaliku lihthäälteenamuse, siis häältega 5:17 võetakse Lõokese kandidatuur maha.
«Kandidaatide valik oli esinduslik,» lausub Lõoke pärast koosolekut Tartu Postimehele. «Senatis tuleb igal senati liikmel ennast tõestada. Niisama istumisest suurt kasu ei tõuse.»
Autor on poliitilise kuuluvuseta TÜ üliõpilasesinduse liige.
korraga. Ettepanek on valida niimoodi, et meil tekiks häälte järgi pingerida.