Kaido Uduste: piraattarkvara tekitab kasutajale probleeme
23. november 2011, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äritarkvara õiguste kaitsega tegeleva Business Software Alliance’i (BSA) esindaja, vandeadvokaat Kaido Uduste sõnul kasutab umbes pool kohalikest ettevõtetest oma arvutites piraattarkvara ning selle kasutamisest tulenev kahju Eesti majandusele ulatub kümnetesse miljonitesse dollaritesse.
Kui paljud Eesti firmad oma arvutites hinnanguliselt piraattarkvara kasutavad?
Uuringufirma IDC raportite põhjal on litsentseerimata tarkvara osakaal Eestis 50 protsenti. Arvestades, et enamik tarkvarast ongi kasutusel just äriettevõtetes, võib järeldada, et ligikaudu pool Eesti ettevõtetest kasutab piraattarkvara.
Milline praegu olukord on – kas ettevõtjate teadlikkus pigem kasvab ja probleem kahaneb või hoopis vastupidi?
Teadlikkus on kindlasti kasvanud, ent viimasel paaril aastal piraatluse levik eriti pidurdunud ei ole. Pikemas plaanis on piraattarkvara kasutamine vähenenud mõne protsendi võrra. Ma ei usu, et äriühingute puhul on probleem väikeses teadlikkuses – piraattarkvara kasutamise puhul ettevõttes on üldjuhul siiski tegu teadliku otsusega, riskimisega. Varasematest uuringutest on teada, et Eestis oli 2010. aastal piraattarkvara kasutamisest tulenev kahju 23 miljonit USA dollarit.
Kui paljudel firmadel on piraattarkvara tõttu tulnud jalge alla võtta kohtutee?
Avaldusi on politsei menetlusse ja kohtusse läinud, enamik nendest on siiski lahendatud kokkuleppel. Kokkuleppe peamiseks sisuks on olnud kahjuhüvitise määramine litsentseerimata tarkvara kasutamise eest.
Mitmed asjad on siiski jõudnud ka kohtulahenditeni, mille alusel on ettevõtetelt samuti välja mõistetud kahjuhüvitisi õiguste omajate kasuks. Kahjuhüvitise suurus sõltub ebaseaduslikus kasutuses olnud tarkvaraprogrammi litsentsi maksumusest.
Millega siis ettevõtted piraattarkvara kasutamist põhjendavad?
Peaasjalikult on siin muidugi tegu hinnaargumendiga: tarkvara saadakse kätte kas märkimisväärselt odavamalt või lausa tasuta. Nagu juba mainisin, on ettevõtete otsus üldjuhul langetatud teadlikult. Kui tavatarbija võib tõesti vahel eksikombel enda teadmata piraattarkvara soetada, siis äriettevõttes on hulk inimesi, näiteks ettevõtte juhtkond, IT-spetsialist, finantsdirektor, kes valdavad temaatikat ja langetavad teadlikke otsuseid, kui palju arvuteid ettevõttesse soetada, millist tarkvara ja millisel hulgal oma tööks kasutada jne.
Samas ei arvestata tihti sellega, et litsentseerimata tarkvara kasutamise korral võib ettevõttele osaks saada arvukalt ebameeldivusi: ettevõte ja tema juhtkond või töötajad võidakse võtta kriminaalvastutusele, piraattarkvarale ei paku ükski tootja tuge, tunduvalt suurem on risk, et arvutisse satub pahavara ja viiruseid, ning ka programmi töökindlus, kiirus ja funktsionaalsus on piraattarkvara puhul sageli piiratud.