Hiina pelgab pikka üleilmset masu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina lipp
Hiina lipp Foto: SCANPIX

Hiina majanduse ja rahanduse eest vastutav asepeaminister Wang Qishan ennustab, et maailmamajandust ootab ees pikem langus. Et vastu pidada, tuleb Hiinal tema sõnutsi teostada sügavaid finantsreforme.

«Maailma majanduslik olukord on praegu ülimalt tõsine ning ainus kindel asi sel ebakindlal ajal on see, et rahvusvahelisest kriisist põhjustatud ülemaailmne majanduslangus kestab tükk aega,» ütles Wang nädalavahetusel.

Wangi ebatavaliselt pessimistlikud kommentaarid võivad valmistada ette kodumaise rahapoliitika lõdvendamist olukorras, kus Peking kardab kinnisvaramulli lõhkemist Hiinas ja krooniliste majandushädade teket kahel peamisel eksportturul – Euroopas ja USAs.

Ühtlasi peegeldavad asepeaministri kommentaarid sealsete poliitikute muret, et riigi lapsekingades finantssektor võib olla eelseisva majanduslanguse tõttu riskantses seisus.
Wangi sõnutsi on riigi finantssektoris «mõningaid struktuurseid probleeme» ning Peking peab muutma rahapoliitika «ettenägelikumaks, sihikindlamaks ja paindlikumaks».

Ta ütles, et regionaalsed ja kohalikud pangad ja laenukooperatiivid peaavd «vältima pimesi laienemist ning pöörama tähelepanu efektiivsusele ja kvaliteedile».

Hiina majandus kasvas kolmandas kvartalis 9,1 protsenti, mida on teise kvartali 9,5 protsendiga võrreldes vähem. Enamik analüütikuid ennustab Hiinale eelseisvateks kuudeks edasist aeglustumist, paljude hinnangul on Peking juba hakanud lõdvendama oma seni üsna karmi rahapoliitikat.

Kasv võtmelise tähtsusega eksportturgudel aeglustub ning Hiina ülekuumenenud kinnisvaraturul on tehingute arvu järsult kukkunud. Mis paneb muretsema, et peamise kasvumootori – eluasemeehituse – tuurid hakkavad maha käima.

Hiina peaminister Wen Jiabao ütles juba oktoobris, et valitsus kavatseb rahapoliitikat «häälestada».

Kuna praktiliselt kõik Hiina pangad kuuluvad riigile ja nende tippjuhid on kõrged Kommunistliku partei ametnikud, võib Peking rahapoliitikat häälestada ilma intressimäärasid kohendamata.
Suurimate pankade juhte kutsutakse regulaarselt koosolekutele, kus neile antakse korraldusi – laenata rohkem või laenata vähem – sõltuvalt partei poliitilistest eesmärkidest.

Üldiselt ei usu aga analüütikud, et Hiina käib välja uue stiimulipaketi nagu aastal 2008, mil globaalse finantskriisi tagajärgedega toimetulekuks käidi välja 4 triljonit jüaani.

See süst pumpas majandusse üüratult krediiti ning vallandas tohutu infrastruktuuride ehituse ja investeeringute laine – millest suur osa lõpetab ilmselt hapude laenudena pankade bilanssides.

Teine põhjus, miks Peking ilmselt kasvu stimuleerima ei tõtta, on jonnakalt kõrge inflatsioon – 5,5 protsenti aastas.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles