Hollandist sai järgmine võlakriisis langeja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi vutifänn
Hollandi vutifänn Foto: SCANPIX

Hollandist sai esimene AAA reitinguga Põhja-Euroopa riik, mille majanduse euroala võlakriis langusse lükkas: SKT kängus kolmandas kvartalis ootamatult 0,3 protsendi jagu.

Järsk langus ähvardab torgata nõela Hollandi valitsuse enesekindluse õhupalli. Nimelt on viimane väitnud, et riigil läheb kriisist hoolimata «suhteliselt hästi».

Valitsuse värskeim ennustus (septembrikuine) kõneles 0,2-protsendilisest kasvust kolmandas kvartalis. Just niipalju oli kasvu kogunenud teises kvartalis.

Analüütikud ütlesid, et uued numbrid – mis on teravas kontrastis Saksamaa ja Prantsusmaa kvartalinäitajatega – rõhutavad tõsiasja, et Hollandi majanduslanguses võib praktiliselt kindel olla.

«Kriis on lükanud meid langusse, kuna majanduskindlus on kokku kukkunud,» ütles Hollandi panga ING vanemanalüütik Martin van Vliet. Ta lisas, et Hollandi kaubanduse-keskse majanduse taastumine sõltub sellest, kuidas Euroopa oma võlakriisiga toime tuleb. «Ning kui seniste kogemuste peale vaadata, puudub põhjus eriliseks optimismiks,» ütles van Vliet.

«Me kindlasti vaatame oma prognoosid üle. Hiljutised numbrid teevad murelikuks,» ütles Hollandi Keskplaanibüroo riigirahanduse osakonna juhataja Mark Roscam Abbing.

Eksperdid olid üllatunud, et langus tabas Hollandit nii ruttu. Tuli ju riik 2008. aasta finantskriisist läbi suhteliselt hästi, töötus oli üks Euroopa madalamaid ning kasvunumbridki olid viimastes kvartalites täitsa tublid.

Peamise tõuke languseks andis analüütikute sõnutsi tarbijate ja ettevõtete ebakindlus, mis omakorda tuleneb eurokriisist.

«Finantskriis on põhjustanud ebakindlust, sellest tulenevalt valitseb ebakindlus ka pensionifondide osas,» ütles Tilburgi ülikooli rahandusprofessor Harald Benink.

«Ja loomulikult on ebakindlust ka täiendavate eelarvekärbete pärast. Lisaks ebakindlus, kas investeeringutelt ikka tuleb tulu. Kogu see asi on üks suur ebakindlus,» ütles professor.
 

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles