Majanduse stagneerumine ja jätkuv poliitiline ummikseis lennutasid Belgia riigivõlakirjade tootlused püstloodis üles, samal ajal kui investorid aru pidasid, kas tegu pole äkki järgmise riigiga, mille võlakriis kaasa kannab.
PIIGS-stiilis ohutuli süttis ka Belgias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10-aastaste Belgia riigivõlakirjade tootlused sööstsid 4,95 protsendi peale, mis tähendas 0,36-protsendilist ühe päeva hüpet. Seega sai Belgia võlakirjast riskantseim väärtpaber peale Portugali, Kreekat, Iirimaad, Itaaliat ja Hispaaniat, mida ingliskeelsete algustähtede järgi PIIGSiks kutsutakse.
PIIGSi ühendavateks omadusteks on kas rahvusvaheline abipakett või jõulised sammud selle vältimiseks.
Hiljem langesid Belgia tootlused 4,87 protsendi peale, tootluste vaheks Saksa omadega jäi tööpäeva lõpuks 312 baaspunkti, mis on kõige laiem lõhe alates aastast 1999, mil euroajastu alguse sai.
Alles käesoleva aasta alguses maksis Belgia oma riigivõlgadelt alla 1 protsendi rohkem tootlusi, kui suur naaber.
Inverstorid on juba ammust aega närvitsendud Belgia riigivõla suuruse pärast, mis on vaid veidi alla 100 protsendi sisemajanduse kogutoodangust – kõrgeim võlatase väljaspool PIIGSi.
Belgia nakatumise riski suurendab aga jätkuv poliitiline kaos – riik on alustamas oma 20. kuud ilma valitsuseta, kuna hollandi keelt kõneleva enamuse ja prantsuskeelse vähemuse jagelemine on halvanud riiki praktiliselt sama kaua, kui on kestnud euroala võlakriis.
«Turud hakkavad muutuma rahutuks, kuna Belgia parteid peavad läbirääkimisi juba enam kui aasta aega,» ütles ING analüütik Brüsselis Peter Vanden Houte. «See hakkab survestama ka teisi maid, mis on meiega sarnased.»
Lisaks ülaltoodule kiilus kolmandas kvartalis kinni ka Belgia SKT – kasvu ei tulnud üldse.
Siiani võimaldas kesmisest kõrgem majanduskasv Belgial kasinusmeetmeid edasi lükata. Samas olid nood poliitilise patiseisu tõttu nagunii võimatud.
Arvatakse, et ajutise valitsuse tegevusetus oligi mootor, mis aasta esimeses pooles majandust turgutas, kuna sisenõudlus püsis tugev.
Peamised poliitilised parteid on katsunud klopsida tulevaks aastaks kokku säästueelarvet, hoidmaks kokku 11 miljardit eurot. Kuna läbirääkimised on aga surnud punktis, üritatakse nüüd siiski lihtsalt teha ümber tänavust eelarvet ning vaatamata turgude ärevusele ei paista kasinuskava kusagilt.
Anne Leclercq Belgia laenuametist rõhutas, et riik erineb teistest euroala hädalistest tunduvalt, kuna eelarvepuudujääk on väike (peaks tuleval aastal tulema alla 3 protsendi) ja kodanikel on suured säästud.
«See on laiem eurotsooni lugu, mitte niivõrd Belgia oma kriis,» ütles ta.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.