Euroopa võlakriis tuleb üha lähemale, eile muutusid investorid kõhklevamateks ka kindlate eurotsooni riikide – Austria, Hollandi, Prantsusmaa ja Soome suhtes.
Kriis tuleb üha lähemale
16. november 2011, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üsna järsult kerkisid peaaegu kõikide Euroopa riikide võlakirjade tulusused ning hinnad samal ajal langesid, mis tähendab, et usaldus eurotsooni riikide võime suhtes kriisiga toime tulla mureneb üha enam. Eilse võlakirjade müügilaine peapõhjuseks oli eurotsooni imeväike majanduskasv, kirjutab The Wall Street Journal.
Müüdi kõikide riikide võlakirju, välja arvatud Saksamaa. Müügisurve alla sattusid AAA reitinguga Prantsusmaa ja Austria võlakirjad ning isegi Soome.
Juba kuid on spekuleeritud, et mustemate stsenaariumite realiseerumise korral võib eurotsooni perifeeriariikidest alguse saanud võlakriis levida ka tugeva rahalise seisuga riikidesse ning Euroopa rahaliidu südamesse endasse. Eilne võlakirjade müügilaine näitab, see ongi nüüd juhtumas.
Eilne võlakirjade müügilaine algas hommikul Aasia ja Lähis-Ida turgudelt. Kauplejate sõnul ei tulnud müügikorraldused niivõrd mitte spekulatiivsetelt riskifondidelt, vaid pikaajalistelt investoritelt nagu pensionifondid ja avatud fondid. Seejärel tuli Hispaania võlakirjade nõrk müük ning Eurostati teade, et eurotsooni majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,6 protsenti, mis on väikseim kasv alates eelmisest majanduskriisist, mis lõppes kaks aastat tagasi.
Üha suurem hulk analüütikuid ja investoreid nõuab Euroopa Keskpangalt suuremat otsustavust ja turgudele sekkumist. Nende sõnul peaks keskpank andma riikidele vajaduse korral laenu, mis veenaks investoreid, et valitsuse võlakirjade ostmine on turvaline investeering. Euroopa Keskpank väidab aga, et nende mandaat piirdub vaid inflatsiooniga võitlemisega.
Mõned aga ütlevad, et keskpank peaks jääma kõrvaltvaatajaks avaldamaks survet reformide läbiviimiseks.
Juhul kui surve võlakirjaturgudele jätkub, saab üha rohkem selgeks, et Euroopa Keskpank on ainus institutsioon, kes on võimeline olukorda stabiliseerima. Aga enne, kui keskpank asub intensiivsemalt tulekahju kustutama, peab muutuma Saksamaa hoiak. Saksamaa keskpank, Bundesbank ning riigi poliitiline ja majanduseliit on olnud võlakirjade ostmise vastu, sest nad kardavad inflatsiooni kiirenemist ning seda, et keskpank kaotab oma sõltumatuse ja muutub Lõuna-Euroopa kulutajariikide mängukanniks.