Eesti Pank: aasta lõpus aeglustub euroala majanduskasv veelgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga ökonomisti Mari Pärnamäe sõnul on euroala kasin kasv ootuspärane ning aasta lõpus aeglustumine ilmselt jätkub. Eestit jaoks tähendab euroala nigel käekäik ennekõike väiksemaid ekspordinumbreid.
Eurotsooni majandus kasvas aasta kolmandas kvartalis vaid 0,2 protsenti, sama suur oli ka kogu Euroopa Liidu SKT tõus. Kas kasv kolmandas kvartalis on oodatust kasinam?
Kolmanda kvartali majanduskasv oli üldiselt kooskõlas viimaste turuootustega. Suve lõpus langenud kindlustunde mõju kolmanda kvartali kasvus veel täiel määral ei peegeldu. Võlakriisist tingitud ebakindluse selgemat mõju oli näha alles septembrikuu majandusnäitajates. Seetõttu võib oodata, et euroala majanduskasvu aeglustumine käesoleva aasta neljandas kvartalis jätkub.
Kas viletsate kasvunumbrite taga on ennekõike segadused võlakriisi ümber?
Võlakriis on alandanud tarbijate ning ettevõtjate kindlustunnet. See vähendab investeerimisaktiivsust ning kestvuskaupade tarbimist. Kuid omajagu panustab siia ka asjaolu, et Lehmani järgsest madalseisust kiirelt taastunud eksporditulude esmane mõju kasvule hakkab ammenduma. Sisenõudluse kosumist pärsib enamikes euroala riikides jätkuvalt kõrge tööpuudus. Seetõttu olnuks kasvu aeglustumine aasta lõpul paratamatu ka ilma võlakriisi teravnemiseta.
Kas võib öelda, et 2008. aasta kriis lihtsalt jätkub, kuna varasemad riiklikud turgutuspaketid on ära kulutatud?
Ebakindlus finantsturgudel jätkub ning sellesse on omajagu panustanud segadus mitmete probleemsete riikide sisepoliitikas. Siiski on euroalal tervikuna loodud mitmeid tulemüüre kriisi edasise leviku peatamiseks. Kasvu seisukohalt on oluline, et ei esineks häireid ettevõtete tegevuse finantseerimisel.
Riigieelarve vahendid majanduse elavdamiseks on piiratud, edasine kasv saab rajaneda pigem erasektori kindlustunde taastumisel. Kindlustunne omakorda taastub kiiremini siis, kui riikides suudetakse leida üksmeel kasvuvõimekust tõstvates ümberkorraldustes ning suudetakse riigi rahaasjad korda seada.
Millal võiks Euroopa majandus kiiremini kosuma hakata? Mida selleks tarvis oleks?
Kui riigid rakendavad edukalt struktuurireforme, siis taastub ka kasvuvõimekus. Riigi rahanduse kordaseadmine taastab usalduse taastumise. Mõlemal rindel on enamikes euroala riikides ka tegutsetud. Mitmed ümberkorraldused majanduses võtavad aega, kuid nende panus olukorra normaliseerumisse muutub märgatavaks juba lähiaastatel.
Millal hakkab Euroopas toimuv Eesti kasvu pärssima?
Eesti on väike ja avatud majandusega riik. Kesine kasv euroalal tähendab meie jaoks nõrgemat välisnõudlust, mis omakorda vähendab eksporditulude kasvu. Eestit mõjutab väliskeskkonnas toimuv seega peaaegu koheselt. Eesti tööstustoodangu langus septembris langes kokku euroala tööstustoodangu langusega. Praegusel juhul on oluline märkida, et võrreldes paari aasta tagusega on Eesti majandus märgatavalt paremas olukorras, et toime tulla väliskeskkonna suurema määramatusega.