Ansip: iga Eesti inimene on võitnud riigi korras rahandusest
15. november 2011, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogu ees esinedes, et iga Eesti inimene on võitnud riigi korras rahandusest.
Riigikogulane Heimar Lenk soovis teada, mida peab Ansip silmas rahanduspoliitika edusammude all ja kuidas on peaministri väidetav edu andnud midagi keskmisele eestlasele.
«Praegu, selles kriisis mõistavad seda absoluutselt kõik, ka need, kes on kõige sügavamas kriisi põhjas, et riigirahandus peab korras olema,» selgitas Ansip. «Mõneti on mulle üllatav, et meie oma riigikogus leidub inimene, kes ei saa aru, mis kasu on korras riigirahandusest meie riigi lihtsale elanikule. Ma olen veendunud, et see lihtne elanik saab sellest aru.»
Ansip soovis riigikogult teada, mis oleks eestlaste jaoks alternatiiv.
«Kas alternatiiv oleks lõpmatuseni laenamine: laename, laename, laename senikaua, kui meile laenatakse, intress aina kasvab ja kasvab, 4, 6, 8, 10, 17 ja ühel päeval 48 protsenti. Mis perspektiiv see on?» küsis ta. «See on pankrotiperspektiiv. See ei ole kindlasti alternatiiv.»
Ansip tõstis esile, et kui Euroopa Liit tervikuna maksab aastas keskmisena intressideks ära 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis Eesti maksis möödunud aastal 0,2 protsenti. Ta rõhutas, et 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust on pea pool Eesti hariduskuludest.
«Meie alternatiiv on väga lihtne: kas maksta ära pool hariduskuludest intressidena võlausaldajatele või harida selle eest oma noori inimesi,» sõnas ta. «Iga Eesti inimene on võitnud riigi korras rahandusest.»
«Kui see rahandus korras ei oleks, siis need palgad oleksid nagu Moldovas. Nii lihtne see ongi ja see on minu sõnum teile. Need palgad on nii kõrged, nagu nad on, või nii madalad, nagu nad on, tänu sellele, et meie riigirahandus on korras. Ja kui see riigirahandus korras ei oleks, siis mitte mingil juhul ei oleks see palk kõrgem, vaid ta oleks ikka märgatavalt madalam. Ei ole eriline kõrgem matemaatika,» lisas ta hiljem Aadu Musta küsimusele vastates.