Kinnisvara väärtus kukkus kolinal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui börsimängurid on aasta alguses aktsiatesse paigutatud rahast kaotanud üle 60 protsendi, siis kinnisvarainvestoreid tabanud hoop on pisut kergem.
Mullu korraliku hoo sisse saanud kinnisvara hinna langustrend jätkus ka lõppeval aastal. Hinnalangusest puutumata jäänud piirkonda Eestist naljalt ei leia, mõnel pool on kinnisvara odavnenud kuni 40 protsenti. Ainsana on paremas seisus Kuressaare ja Tallinna vanalinn, kus keskmist kukkumist mõõdetakse mõne protsendiga.
Nagu hinnalangusest veel vähe oleks, teeb kinnisvara müüjaid kurvaks tõik, et kümneid protsente on kukkunud ka tehingute arv.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomanni sõnul ei ole täpseid numbreid veel küll teada, kuid kolmandiku jagu on eluruumidega tehtud tehingute hulk tänavu langenud küll.
Näiteks kahe aasta eest suvel Tallinna kesklinnas 2,6 miljoni krooni eest müüki pandud kolmetoaline korter leidis ostja alles hiljuti. Hind oli seejuures langenud napilt 1,8 miljonile kroonile.
Ülilai valik
Nii ongi tekkinud olukord, kus raske on müüa isegi täiesti mõistliku hinnaga ja heas seisukorras kinnisvara – ostjaid lihtsalt napib. Need vähesed, kes ostumõtetega ringi vaatavad, on aga võrreldes paari aasta taguse ajaga muutunud väga valivaks.
Kunagisest «müüjate turust» on saanud selgelt «ostjate turg». Niisugust asja enam ette ei tule, et otsustamist ei tohi järgmisele päevale jätta, sest vahepeal on huvipakkuv maja või korter juba uue omaniku leidnud või hind veel mõned kümned tuhanded kroonid priskemaks kosunud.
Valik on praegu lai – vahetult enne jõule oli Eesti suurimas kinnisvaraportaalis City24 üleval pea 50 000 kinnisvarapakkumist.
Uus Maa kinnisvarabüroo turundusjuhi Mika Sucksdorfi sõnul on ostjad praegu enamasti inimesed, kes soetavad esimest kodu või tahavad seda mingil põhjusel vahetada.
«Abielud, lahutused, surmad, pere juurdekasv ja muud sellised tegurid pole kuskile kadunud,» kirjeldas ostjaid Soomann. «Samas on viimastel kuudel hakanud endast märku andma investorid, ent valdavalt on nad praegu siiski veel ootepositsioonil.»
Tema kinnitusel ei avalda varem kortereid kokku ostnud investorite müügisoov veel ka erilist hinnasurvet, turuväärtusest alla keegi oma vara hinda lasta ei taha.
Suuremates linnades on kinnisvara väärtus aastaga langenud 20–25 protsenti. «Piirkonnad, kus arendustegevus ei ole olnud väga aktiivne, on kogenud väiksemat hinnalangust,» rääkis Sucksdorff. «Aga ka hinnatõus oli seal väiksem.»
Soomanni sõnul oli aasta suurim kukkuja tõenäoliselt Narva, kus keskmist hinnalangust mõõdetakse 40 protsendiga. Samas oli Narva enne ka üks suurema hinnatõusuga linnu, nüüdne langus on kunagise tõusu pärand.
«Üks paremini hinda hoidnud linnasid oli tänavu Kuressaare, kus keskmine langus oli vaid neli protsenti,» lisas Soomann.
Kõige paremini lähevad näiteks Tallinnas praegu kaubaks kahetoalised kesklinna ja äärelinna korterid, mille suurus on ligi 50 ruutmeetrit. Nende hind peaks jääma aga miljoni krooni piiresse.
Laenusaamine määrab
Järgmisel aastal ootavad kinnisvaraspetsialistid hinnalanguse jätkumist. «Usutavasti puudutame hinnapõhja 2009. aastal ära,» lausus Soomann. «Kui palju aga hinnad veel langeda võivad, ei julge ennustada.»
Sucksdorfi sõnul sõltub palju pankade laenupoliitikast. Kui see praegusega võrreldes ei muutu, ei ole oodata ka kauplemisaktiivsuse tõusu. «Võtmesõnaks ongi laenutingimused,» on temaga ühte meelt Soomann. «Kui laenu saamine kergemaks muutub, aktiviseerub ka kinnisvaraturg. Pankade osaluseta jääb kauplemine aga lahjaks.»