Ärihooned muutuvad üha enam terviklikeks ärikeskkondadeks

Gert Jostov
, Technopol Ülemiste juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjest enam pakuvad büroohooned ruutmeetrite kõrval äritegevuseks ka lõõgastavat, innustavat ja üksteist toetavat keskkonda.
Järjest enam pakuvad büroohooned ruutmeetrite kõrval äritegevuseks ka lõõgastavat, innustavat ja üksteist toetavat keskkonda. Foto: Technopol Ülemiste

Majanduskriis näitas ilmekalt, et büroopindade turg on viimaste kriisist toibumise aastate jooksul selgelt uut suunda võtmas. Masu-aastatel jäid tühjaks sellised kontoripinnad, kus kinnisvaraomanik suutis üürnikele pakkuda vaid põrandaruutmeetreid ja heal juhul sinna juurde ka mõne parkimiskoha.


Büroode turg lähtub varasema betooni ja klaasi osava kombineerimise asemel tervikliku keskkonna kujundamisest. Üürnikust ettevõtja jaoks on põrandapinna täpsest suurusest olulisem tugiteenuste tugev võrgustik ning igapäevaste teenuste olemasolu.

Kui keskkond ettevõtlust soosib ning on võimalus rahulikult keskenduda oma põhitegevusele, siis on ettevõttel kontoripinnal hea olla.

Mugavusteenused

Ettevõtluse toetamise idee keskkonna arendamise kaudu saab alguse pisiasjadest. Nii näiteks oleme Technopolis Ülemiste bürookompleksis äsja avanud rattamaja, kuhu saab kiire ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi turvaliselt parkida.

Linnakus alustas tööd lasteaed, säästes lapsevanematele iga päev minimaalselt tunni, mis muidu kuluks sõidule kaugemal asuvasse lasteaeda.

Keemiline puhastus, autoteenindus ja -rent, toitlustusest rääkimata – kõik need on väikesed detailid, mis peavad oluliselt säästma targa ärilinnaku asukate aega ning seeläbi muutma töökeskkonda mugavamaks.

Toetav keskkond

Ehitiste arendajate kujunemisel keskkonna arendajateks võib büroopindade turul tõmmata paralleele ka arengutega kaubanduskeskuste turul. Kaubanduskeskusesse ei pääse enamasti üürnikuks mitte kõige kõrgemat hinda pakkunud jaekaupmees, vaid keskuse tervikkontseptsioonile sobivaim ettevõte, kes pakub lisaväärtust oma klientidele ja majanaabritele.

Nii peavad suuremate bürookomplekside haldajad iga üürniku juures järjest enam mõtlema, millist lisaväärtust pakub konkreetne ettevõte teistele, juba olemasolevatele rentnik-ettevõtetele ning kuidas mõjub koostöö bürookompleksi ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

Ettevõtluskeskkond

Technopolis Ülemistes asub kokku üle kahesaja ettevõtte, milles töötab ligikaudu 3300 inimest. 80 protsenti neist tegelevad teadmistemahuka ettevõtlusega, ligi viiskümmend neist on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda kuuluvad ettevõtted. Selle kõrval on oma klastrit moodustamas ka mitmed meditsiiniettevõtted.

Kriisid ja krahhid on sageli perioodiks, mil paljud senised väärtused ümber hinnatakse. Sama kehtib ka büroopindadega seotud teenuse kohta, mis on nüüdseks selgelt liikumas pelgalt põrandapinna ruutmeetrite müümisest soodsa ja moodsa ettevõtluskeskkonna pakkumise suunas.

Büroopindade kasutajate ehk ettevõtete jaoks tähendab see inspireerivat ärikeskkonda ja sellest tulenevalt loodetavasti paremaid ja innovaatilisemaid ideid ning edu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles