Euroopa eelarvetsaar on sündimas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olli Rehn.
Olli Rehn. Foto: SCANPIX

Lähemale on nihkumas hetk, mil Euroopa saab endale eelarvetsaari, kellel on ulatuslikud volitused liikmesriikide rahaasjadesse sekkumiseks: Euroopa Komisjon on majandus- ja rahandusvolinikule võimu juurde andnud.

Uue korra kohaselt vähendatakse teiste volinike volitusi seada küsimärgi alla ülalmainitud voliniku  – kelleks hetkel on soomlane Olli Rehn – otsuseid liikmesriikide korralekutsumiseks kulutuste vallas.

Koomale tõmmatakse ka kaasvolinike võimalusi vaidlustada Rehni otsuseid priiskavate valitsuste karistamiseks, ka sanktsioonidega.

Komisjoni ametnikud väidavad, et uus kord on vajalik selleks, et mitte jätta liikmesriikidele võimalust survestada oma volinikke, kes peaksid esindama Euroopa huve, mitte rahvuslikke huve.

«Põhimõtteliselt võtame me siin sama kursi, kui [ettevõtete] ühinemiste ja konkurentsi vallas, kus volik saab palju vabamad käed,» selgitas asja üks komisjoni ametnik.

Samm suurendab Rehni võimu Euroopat kimbutava võlakriisiga võitlemisel, mis eriti just euroalale juba ligi kaks aastat rahu ei anna.

Komisjoni president José Manuel Barroso rõhub euroala jäigema ja tsentraliseerituma juhtimise peale, koondades rohkem võimu Brüsselisse.

Mõned liikmesriigid on aga juba pahased, haistes siin komisjoni tehnokraatide üritust kriisi abil riikide suveräänsust jalge alla trampida.

Sädemeid hakkas lendama pärast seda, kui Rehn ja Barroso andsid Kreekale sõnaselge korralduse ühtsusvalitsus paika panna – abiraha ülekande tingimusena.

Samal ajal, kui mõned riigid ei tahaks ühele üksikule volinikule sellist võimu anda, on teised rõõmsad ja aplodeerivad – eriti need põljapoolsemad, mis rangeid eelarvemeetmeid pooldavad.

Hollandi Euroopa asjade minister Ben Knapen ütles: «Me tervitame komisjoni otsust, mis annab Rehnile kaugeleulatuvad volitused suruda liikmesriikidele peale eelarvedistsipliini.»

Knapen ütles ühtlasi, et ootab huviga Barroso edasisi ettepanekuid – mis peaksid laekuma novembri lõpuks – eurotsooni koordineerimise täiustamiseks.

Nimetatud ettepanekud kujutavad endast nn aastase kasvuülevaate täiendamist, mis hetkel tähendab seda, et riikide valitsused esitavad Brüsselile ülevaatamiseks oma kulu- ja majanduskavad.

Nimetaud manöövri esimene faas toimub nagu tavaliselt: 27 volinikku annavad oma panuse poliitilises debatis selle üle, kuidas valitsused oma poliitikat peaksid korraldama.

Muutus tuleb seirefaasis: volinikud võivad vaidlustada Rehni järeldusi üksnes kirjalikult. Ja Barroso võib igast vastuväitest üle sõita.

Käesoleva aasta alguses jäid liikmesriigid kaotajaks võimuvõitluses uute kurssimääravate eelarvereeglite üle, mis piiravad nende võimalusi tühistada komisjoni määratud sanktsioone valitsustele, mis ei kärbi piisavalt vilkalt oma võlga ja puudujääki.

Voliniku autonoomia tugevdamiseks määratakse talle appi «juhtiv majandusanalüütik» – vastloodud uus ametipost.

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles