Maailm kardab üha enam euro pärast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailm kardab üha enam euro pärast.
Maailm kardab üha enam euro pärast. Foto: SCANPIX

Euroala kriis võib põhjustada globaalse ebastabiilsuse, imedes likviidsusest tühjaks kogu maailma finantsturud, hoiatavad juhtivad poliitikud ja finantsistid.

Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB) uus esimees Mark Carney ütles eile Londonis, et eurotsooni pinged tekitavad finantsilisi kõikumisi kogu maailmas ning võivad varsti hakata kiskuma alla globaalset majanduskasvu.

«Globaalse likviidsuse kahanedes kasvab ebastabiilsus ning langeb aktiivsus. Varsti saab tunda mõju reaalmajandusele,» ütles Carney, kes peab ühtlasi Kanada keskpanga presidendi ametit.

Carney muret, et euroala rappumine annab hoobi tärkavatele turgudele, kinnitasid eile omalt poolt ka Brasiilia rahandusminister Guido Mantega ja rahvusvahelise suurpanga HSBC tegevjuht Stuart Gulliver.

Mantega ütles reporteritele: «Meil on põhjust muretsemiseks, sest kui see [euroala võlakriis] tabab tärkavaid turge, siis halveneb rahvusvaheline olukord.»

Gulliver ütles, et krediidivõimaluste kiire kasv Aasias «ei saa lõpmatult kesta». Ta ütles: «Meil tuleb hoida hoolikalt silm peal Euroopa pankadel, mis võivad järsult krediiti tagasi tõmmata – kodumaiste sündmuste tõttu. »

Finantsturgudel ja globaalmajanduses näib korduvat sama muster, mida võis täheldada 2008. aasta finantskriisi esimeses etapis, kui rikaste riikide rappumine kiskus lõpuks alla ka keskmise sissetulekuga majandused – kuigi viimased näisid alguses USAst ja Euroopast isoleeritud olevat.

Tärkavate turgude aktsiahinnad on alates suvest eurokriisi süvenedes teravalt kukkunud.

Paljud Aasia riigid sõltuvad suuresti välismaistest pankadest, mis tähendab aga seda, et kui sularahahädas välispangad tagasi tõmbuvad või laenuraha hinda tõstavad, võib neid tabada krediidikrahh.

Äsjalõppenud G20 tippkohtumisel Cannes’is kaalusid maailma liidrid ühekordset eriõiguste (nn SDR-ühikute) väljastamist globaalse likviidsuse kasvatamiseks, kuid  jätsid asja Saksa Bundesbanki vastuseisu tõttu katki.

Uuringufirma Peterson Institute’i partner Ted Truman, kes 2009. aastal sarnase sammu USA rahandusministeeeriumi esindajana edukalt läbi surus, ütles, et Saksa keskpangale ei ole eriõiguste andmine kunagi istunud. «Ja nende meelest maailmas likviidsust ei napi,» lisas Truman.

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles