«Me ajasime 16 aastat vana telekaga läbi, nii et oli aeg midagi uuemat hankida,» ütleb Janusz, uhkusenoot hääles, veeretades ostukäruga auto poole tohutut 46-tollist plasmatelerit.
Poolas käib rõõmus osturalli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me hoidsime tal juba tükk aega silma peal – mu töökoht on kindel ja karta pole midagi,» selgitab see kogukavõitu hilises keskeas elektroonikainsener, kes oma perekonnanime siiski enda teada otsustab jätta.
Koos abikaasa Mariaga jäeti Varssavi üüratusse Media Markti kauplusse ostu eest 2500 zlotti, mis teeb 570 eurot. «Meile tuli just lisaraha sisse ja üldiselt me oleme väga ettevaatlikud igasuguste kulutamistega, nii et ma ei arva, et siin mingit riski oleks,» ütleb Janusz.
Euroopa sõidab sisuliselt tühja paagiga, aga Poola tarbijatele polest sellest vist keegi lihtsalt rääkinud.
Jaemüük kasvas septembris aastatagusega kõrvutades 11,4 protsenti. Lennukas jaesektor oli peamisi mootoreid, mis Poola 2009. aastal majanduslangusest päästis – ning nagu näib, kavatsevad poolakatest ostlejad seda trikki tuleval aastal korrata.
Ühtlasi pole Poola tööstus veel külmade läänetuulte hingust tunda saanud: tööstustoodang tõusis septembris mullusega võrreldes 7,7 protsenti, tööstuskasv näitab aga kiirenemise märke.
«Mina oma raha sukasäärde ei topi,» ütleb kindlustusmaakler Wojciech Heydel, kes hiljuti elutuppa 200 euro eest uue söögilaua soetas. «Minu meelest küll mingit maailma lõppu ei tule. Lääne-Euroopas on jah kriis, ma saan aru, aga esialgu see mu ostuharjumusi muutnud pole.»
Ratsutamistreener Hania Gromnicka on just võtnud laenu, et 25 000 zloti eest hobune osta. «Eks ma muidugi natuke muretsen majanduse pärast, aga see oli mu jaoks olulisem,» ütleb ta, taustaks Varssavi linnaäärsel hipodroomil ringi galopeeriv poeg.
Äril hoiavad hoogu see ka igapäevasemad ostud. Portugali grupp Jeronimo Martins, mis Poolas odavaid toidupoode peab, on tänavu võinud rõõmustada juba 25-protsendilise müügikasvu üle.
Kett kavatseb investeerida Poolasse eeloleva 3 aastaga 1,5 miljardit eurot ja kergitada kaupluste arvu 2015. aastaks 3000 peale ehk ligi kahekordseks – terav kontrast võlaikkes Portugali nutuse tulevikuga.
Suure tänu on Poola jõuline majanduskasv võlgu sellistele ettevõtetele nagu mööblitootja Kler, mille eksport on kahe viimase aastaga kasvanud 20 protsendile toodangust. Kodumaine müük kasvas mullu 10 protsenti.
«Ma arvan et inimesed muretsevad majanduse pärast küll, aga elustiili nad küll muuta ei kavatse, nagu näib,» ütles firma tegevjuht Andrzej Marek.
Poola majandus, ELi uusliikmete seas suurim, on osutunud väliste šokkide suhtes teistest vastupidavamaks. Erinevalt väiksematest maadest nagu Tšehhi Vabariik või Ungari, kus eksport annab umbes 80 protsenti SKTst ja mis seetõttu Lääne-Euroopa languste käes kõvasti kõiguvad, on Poola vastav protsent vaid 40.
Tuleva aasta SKT kasvuks prognoosib Poola keskpank 3,2 protsenti – nii tugevaid tegijaid on ELis praegu väga vähe.
Mitte et üldse muret poleks. Uusi autosid registreeriti oktoobris mullusega võrreldes 16 protsenti vähem, kirjutab uuringuinstituut Samar. Samas loodetakse, et Poola majandus suudab laiemale langusele vastu panna.
Varssavi Ikeas tõstab Marzena parasjagu auto peale riiuleid. Need lähevad käiku tema ilusalongis, mis vajab uuenduskuuri.
«Me investeerime oma ärisse, kuna ma lihtsalt ei usu, et asi läheks nii hulluks nagu 2009. aastal,» ütleb naine.
Copyright The Financial Times Limited 2011.