Eksperdid kahtlevad Euroopa Liidu energiakava usaldusväärsuses ja osutavad tõsiasjale, et pikaajalised heitgaaside kärpimise eesmärgid on ehitatud üles majandusmudelile, mis kuulub ühele Kreeka ülikoolile ja mida ei saa sõltumatult kontrollida.
Euroopa energiakava usaldusväärsus küsimärgi all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgub Brüsseli poolt energiakava (Energy Roadmap to 2050) nõustama kutsutud asjatundjate lekkinud raportist, on viimased tõstatanud «terve trobikonna küsimusi» selle kohta, kuidas läbipaistmatu mudeli kasutamine dokumendile mõjub.
Kõnealune majandusmudel «Primes» on Ateena Riikliku Tehnikaülikooli omand ning peaks näitama, kuidas erinevad energiaallikate kombinatsioonid laiemat majandust mõjutavad.
Euroopa Komisjon on juba aastaid kasutanud seda mudelit euroliidu energiapoliitika suunamiseks. Samas kurdavad tööstuseksperdid, et mudeliga tuletatud väiteid on võimatu vaidlustada, kuna Primes on erakätes. Ettevõtjate esinduskoda Business Europe kutsub komisjoni üles kasutama teisi, läbipaistvamaid mudeleid.
Nagu nõustajate raportist lugeda võib, on nad läbipaistmatu mudeli pärast ärevil eriti seetõttu, et energiakava – mis üritab näiteks selgitada, kui «roheliselt» mõjub tuumaenergia kärpimine tuuleenergia arvelt – on niivõrd kaugeleulatuv.
Eksperdid on istunud koos kolm korda. Üks koosviibimine oligi «peamiselt pühendatud» probleemile, et komisjon kasutab energiakava kombinatsioonide leiutamisel Primesi mudelit.
«Me vaidlesime kõvasti fossiilkütuste hinnaprognooside rolli üle [Primesi mudelis],» seisab raportis.
Ekspertide töörühma juhib Oxfordi ülikooli majandusteadlane professor Dieter Helm, kaasatud on näiteks ka Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).
Küsimusi on tekitanud ka «erinevate tehnoloogiate maksumused» ja «eeldused, et ettevõtete prognoosid on perfektsed, üksikisikute omad aga mitte». Grupi peamine mure seisneb aga selles, et «Primes on läbipaistmatu, eriti mudeli algoritmide ja sisemise ülesehituse üksikasjade omandiõiguste tõttu».
Raportil on märge «LÕPLIK ETTEPANEK».
«Mudel on Ateena Riikliku Tehnikaülikooli eraomand. Tulemuseks on, et sõltumatud osapooled ei saa teostada paralleelarvutusi. Komisjoni jaoks on see äriasi, kuid me tahame juhtida tähelepanu sellele, et küsimuse all on otseselt energiakava usaldusväärsus,» kirjutavad asjatundjad.
Nõustajad soovitavad anda Primes avalikku kasutusse, «et huvitatud osapooled saaksid teostada selle tulemuste kontrolli».
Ateena Riikliku Tehnikaülikooli majandusprofessor Pantelis Capros, kes Pimesi koostas, ütles Financial Timesile, et on täiesti nõus: läbipaistvus on oluline. Ning tal pole selle vastu mitte midagi, kui mõned mudeli komponendid avalikustatakse – «mitte aga kood ise, mitte tarkvara».
ELi energiavoliniku Günther Oettingeri pressiesindaja ütles, et ei saa kommenteerida dokumenti, mida ei ole avaldatud. Ta teatas, et ekspertide grupi raporti lõplik versioon avaldatakse detsembris.
Professor Capros on pikki aastaid pidanud energianõuniku ametit. Muuhulgas on ta olnud Kreeka energiajärelevalve ja Kreeka riikliku energiakompanii palgal.
Copyright The Financial Times Limited 2011.