Lähedalseisvate allikate sõnul üritavad G20 riikide esindajad enne jõule veel korra kokku saada, et Kreeka ümber «rahvusvahelist tulemüüri» ehitada.
G20 teeb Kreeka pärast korduskohtumise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allikate sõnutsi oldi Cannes’is kokkuleppele «üsna lähedal». Üks läbirääkimistel osalenu ütles, et Prantsusmaa poolt pakutud kolmekäiguline pakett kukkus läbi vaid seetõttu, et Saksa Bundesbank ühele komponendile veto peale pani.
Kui Saksa keskpangale – mis omab sõltumatut kontrolli riigi valuutareservide üle – suudetakse auk pähe rääkida, tulevad G20 riikide rahandusministrid taas Prantsusmaale kokku veel novembri jooksul.
Kui novembriks ei jõua, siis istutakse ühise laua taha ehk detsembris – siis aga juba Mehhikos. Viimane on nimelt järgmine G20 eesistujamaa.
Ideed, et G20 peab uue kohtumise maha ennetähtaegselt (ehk enne veebruari, nagu kavas oli) kinnitas laupäeval ka Kanada rahandusminister Jim Flaherty, kes ütles ühel konverentsil Berliinis: «Kõik olid üldiselt seda meelt, et me ei saa nii kaua [veebruarini] oodata. Meil on vaja võita tagasi turgude usaldus.»
Flaherty ütles Financial Timesile, et G20 riigid olid IMFi raha kasutamise küsimuses EFSFi finantseerimiseks «üksmeelest kaugel».
«Valitseb arusaam, mida jagan ka mina, et euroala riigid on maailma kontekstis suhteliselt rikkad ja neil peaksid olema olemas vahendid ja ressursid, et ise EFSFist nakkuse-vastane tulemüür ehitada,» ütles Flaherty.
Flaherty hoiatas, et euroala aidates võivad minna valeks otstarbeks tärkavate turgude rahad, mis «võivad ise tuleval aastal abi vajada», kui globaalmajanduse mootor turtsuma hakkab.
Läinud nädalavahetusel lõppenud G20 tippkohtumise kommünikee jäi tähtaegade osas ebamääraseks. Kirjas oli vaid, et G20 rahandusministritel palutakse panna «järgmiseks kohtumiseks» paberile täiendavad nakkusega võitlemise meetmed.
G20 allikate sõnutsi oli pea-aegu kokkulepitud diili esimene komponent osanike poolne täiendavate fondide tagamine IMFile «250-300 miljardit dollari ulatuses». Seda raha ei tohiks EFSFi võimendamiseks kasutada, kuna – nagu rõhutas Cannes’is IMFi boss Christine Lagarde –«IMF annab laenu riikidele, mitte juriidilistele isikutele».
Samas, kui fond oleks suurem, saaks ta laenata otse Itaaliale või mõnele teisele hädalisele.
Paketi teine element oleks, et IMF eraldaks riikidele täiendavad 250 miljardit dollarit eriõigusi ehk SDR-ühikuid. Selline summa oleks allika sõnutsi USA-le vastuvõetav, kuna ei vajaks Kongressi kinnitust.
Kolmas element oleks, et euroala riigid panevad oma eriõigused (ligikaudu 60 miljardit dollarit) ühte patta ja investeerivad selle raha EFSFi eriotstarbelisse mehhanismi – nii et teised investorid saaksid sinna väiksema riskiga oma raha investeerida.
Ja just selle kolmanda elemendi põlgas Bundesbank ära. Saksa keskpank ütles laupäeval Reutersile: «Me teame sellest plaanist ja me oleme selle vastu.»
Ning kui viimane doomino kukkus, ei näinud USA enam mingit mõtet ka teist doominot (ehk täiendavaid eriõigusi) püsti hoida. Ja siis leidis enamik riike, et kasu poleks ka IMFi kohesest võimendamisest.
Copyright The Financial Times Limited 2011.