Ansip: Eesti kärped olid Kreeka omadega võrreldes leebed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip tõdes tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eestis läbi viidud kärped olid väga leebed võrreldes nendega, mis Kreekas juba tehtud on.
«Kreekas on kõne all 20 000 avaliku sektori töötaja kohene vallandamine, 150 000 avaliku sektori töötaja saatmine reservi. Ka nende tulevik on teada- nad vallandatakse. Kavas on ka 30 riigile kuuluva kahjumiga töötava ettevõtte sulgemine, pensionite kärpimine ja avaliku sektori palkade kärpimine,» rääkis peaminister ja tõi võrdluseks selle, et Eestis moodustas pea poole eelarvekärbetest II pensionisamba maksete peatamine.
Ka Kreeka väljavaated kasinusmeetmete abil konkurentsivõimet kasvatada on ahtakesemad kui Eestil. «Meie konkurentsivõime suurenes ja eksport hakkas kasvama. Eesti muutus atraktiivseks välisinvesteeringutele ja need lõid uusi töökohti. Kreekas on ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus kolm korda väiksem kui meil,» rääkis Ansip.
Lahendus Kreeka olukorrale ei saa tema sõnul tulla aga ei eurogrupilt ega G20 tippkohtumiselt. «Lahendused saavad tulla ainult nendest riikidest, kus on probleemid,» nentis ta.
«Ülemkogul saame ainult hädasolijaid ja aidata. Kui see, kes on hädas, otsustab, et ta abi ei vaja, ei hakka keegi teda vägisi abistama,» rääkis Ansip.
Ansipi kinnitusel ei tähenda Kreeka otsus, ükskõik milline see ka ei oleks, lõppu eurole. «Kreeka moodustab 2 protsendi Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust. Kui Kreeka ei oleks võtnud laenu mitte eurodes, vaid dollarites või jeenides, vaevalt et see siis nendele valuutadele oleks katastroofilist mõju avaldanud.»