Elering: eeloleval talvel on Eesti elektritarbimine kodumaise toodanguga kaetud

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Meelis Meilbaum

Eesti elektrisüsteemihaldur Elering hindab oma värskes tootmisvõimsuste aruandes, et Eesti elektritarbijate vajadused on sel talvel kodumaise elektritoodanguga kaetud nii tava- kui ka väga ekstreemsetes ilmaoludes ning elektrit jääb üle ka naabritele müümiseks.

Ettevõtte hinnangul on kodumaine tootmispiisavus tootjate poolt esitatud informatsiooni ja planeeritavate võrguarenduste valguses tagatud ka järgmisel kümnel aastal ehk kuni aastani 2021.

Elektritarbimine on jätkuvalt kasvutrendis ületades 2020. aastaks 10 TWh piiri. Eeldatavalt on käesoleva talve tarbimise tipp veidi suurem eelmise aasta omast (1517 MW), jäädes ligi 1600 MW juurde.

Praegu on Eleringi poolt väljastatud elektrivõrguga liitumispakkumisi 3132 MW, millest enamik on tuuleelektrijaamad. Lisades ka olemasolevad tootmisseadmed ning liitumislepingud ja -pakkumised, on broneeritud võimsusi kokku umbes 5600 MW. See on üle kolme korra enam, kui eeloleva aasta oodatav tarbimismaksimum (1600 MW).

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et praegune olukord, kus osa tootjaid on liitumislepingutega broneerinud suurema osa elektrivõrgu läbilaskevõimest, kuid paljudel juhtudel on selge, et neid tootmisvõimsusi ei rajatagi, on elektritootmise arengut ja konkurentsi pärssiv.

«Tootjate paberil olevad ulmeprojektid muudavad uute tootjate ja tootmisseadmete liitumise elektrisüsteemiga majanduslikult mõttetuks, takistades sellega elektritootmise arengut Eestis. Eelkõige kannatavad seetõttu väikeste koostootmisjaamade arendused üle Eesti, sest liitumisega kaasnevad võrgutugevduse kulud on liialt koormavad juba kõikjal Eestis,» lisas ta.

Võrreldes eelmise, 2010. aasta novembris koostatud tootmispiisavuse aruandega on elektritootjate esitatud andmetes olulisim muudatus Eesti Energia AS poolt esitatud planeeritavate tootmisvõimsuste osas pärast 2015. aastat – seda vastavalt uues tööstusheitmete direktiivis toodud leevendusmeetmetele, mis võimaldavad Narva elektrijaamadel aastatel 2016-2023 lisaks alaliselt kasutatavale tootmisvõimsustele kasutada piiratud kasutustundidega veel 636 MW võimsusi. Samuti on oluline ka langetatud ehitusotsus uue 274 MW võimsusega põlevkiviploki rajamiseks.

Aastaga on lisandunud tootmisvõimsused Aulepa tuuleelektrijaamas (9 MW), Viru Keemia Grupi Põhja elektrijaamas (28 MW) ning aasta lõpuks ühendatakse elektrivõrguga plaanide kohaselt tuuleelektrijaamad Aseris ja Narvas.

Eelmisel, 2010. aastal tarbiti Eestis elektrit 8 TWh (koos võrgukadudega). Eesti elektrisüsteemis on 1. september 2011 seisuga installeeritud tootmisvõimsusi 2510 MW ning nendest võimsustest on eeloleval talvel kasutatav 1870 MW.

Elering koostab igal aastal 1. novembriks elektri tootmise piisavuse aruande, kus talve hakul antakse hinnang ja ülevaade Eesti elektritootmise hetkeolukorrale ning tulevikuperspektiividele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles